Ehkki peaministri sõnul oli tegemist praeguse valitsuse tõsiseima kriisiga, luhtus taas nende lootus, kes närivad küüsi, oodates, et nüüd-nüüd kohe valitsus kukub.
Lahkumineku asemel tegid Keskerakonna, EKRE ja Isamaa esimehed ühisavalduse, mis vibutab näppu nii Mart Helme väljaöeldu kui tema kriitikute suunas.
Meelde tuletatakse, et kedagi ei tohi diskrimineerida ja igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud infot soovitud viisil.
Samas rõhutatakse, et see õigus lõpeb seal, kus algavad teiste inimeste õigused ja vabadused, nende tervis, au ja hea nimi. Riigi alusväärtustena tuuakse esile ühisosa otsimist, inimväärikust ja isikuvabadusi ning meenutatakse kohustust suhtuda austusega kõigisse Eestimaa elanikesse.
Õige jutt muidugi, aga kas see populismi harrastavatel poliitikutel ikka kogu aeg meeles seisab? Ehkki EKRE sõnavõtud on värskeimad ja värvikamad, on poliitikuid, kes erinevatele valijagruppidele meeldimiseks saatnud teravaid sõnumeid, olnud varasemaltki ja kõigis erakondades.
Ajakirjanik ja Isamaa liige Kalle Muuli on valitsuskriisi põhjustanud intervjuu tagamaid selgitades vastanud küsimustele, mida keegi teine seni küsinud pole ja avanud põhjusi, millest unustatud rääkida.
Huvitav, kas eilsest lepitussõnumist ikka suudetakse kinni hoida ka ajal, kui valimiste eelne peibutusjooks jälle käimas ja valijarühmadele häälte nimel sõnumeid saadetakse.
Lootust annavad peaministri rahulik meel, väljapeetud kõnemaneer ja hea lastetuba – huvitav, kui kauaks neid jätkub?
23. oktoober 2020
