Käina valla omas ajas edumeelne plaan, müüa neli Kogri külas asuvat kinnistut noortele peredele, ei läinud asjaks ja nüüd paneb vald kinnistud vabamüüki.
Käina osavallakogu andis vallavalitsusele arvamuse, et Kogri külas asuva Seemnevilja elamualal algselt ainult noortele peredele mõeldud elamumaad võib maha müüa.
Aastal 2015 pani Käina vald konkursile esimesed neli noortele peredele mõeldud kinnistut.
Nüüd on valla eelistus müüa üle kuue aasta piiravate tingimustega sooduspakkumisel olnud neli elamukrunti üheskoos ja investeerimiskohustusega. Müüki läheb maatükk suurusega 7,4 ha. Elamualal on kehtiv detailplaneering, nii et kruntide uus omanik võib kohe alustada projekteerimise ja ehitusloa taotlemisega.
Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg, kes oli kunagise noorte perede elamumaa projekti idee autor ja elluviija, ütles Hiiu Lehele, et võimalikult kallist ostuhinda ka seekord taga ei aeta.
Toona loodeti, et konkursil edukaks osutunud noorele perele peaks uus kodu kätte tulema paarkümmend protsenti odavamalt kui kinnisvaraturult ostes.
Huvi on tuntud
Käina osavalla vanema sõnul on nende aastate jooksul küll kinnistute kohta uuritud ja huvi tuntud, kuid endise Käina valla loodud soodsat võimalust keegi kasutanud ei ole.
“Iga poole aasta tagant on keegi maad kuulanud,” ütles Jõpiselg ja tõi välja ka ühe põhjuse, miks müük seni õnnestunud pole: “Esimestel aastatel kurdeti maa saamise liiga keerulise protseduuri üle.”
Jõpiselg meenutas, et projekti algatanud Käina vallal oli omal ajal kaks soovi: esiteks, et selle maa saaks just noored pered, mitte suvilakruntide huvilised. Teiseks, et sinna kerkiks ka majad ja krundid ei jääks tühjalt seisma.
“Selle tagamiseks ei näinud me lihtsamat mehhanismi, kui hoonestusõiguse müük hilisemate soodustustega, kus maa väljaostu hinda vähendati laste arvust ja vanusest sõltuvana,” selgitas Jõpiselg algset plaani.
Valla poolt oli kavas elamute jaoks rajada alajaam. Nüüdseks on selle ehitusmaksumus kahekordistunud, ulatudes praegu umbes 40 000 euroni, millele lisandub käibemaks.
“Seetõttu tundus liiga riskantne ehitada esimese huvilise jaoks välja alajaam, mis võib ootama jäädagi järgmise liituja jõudmist,” ütles Jõpiselg.
Ootused uuele arendajale
Elamualale otsitakse nüüd arendajat, kes hädavajaliku investeeringuna looks elektriga liitumise võimalused. “Seal on võimalik nii otse Elektrileviga liitumine tellida kui ka püüda ise ja odavamalt Elektrileviga sõlmitud koostöölepingu alusel see rajada.”
Osavallavanem tõi välja arendaja võimaluse krundid puhastada ja heakorrastada, et välja tuua asukoha kõik plussid. “Hea müügivõimekus tuleb kindlasti kasuks,” lisas ta.
Käina vald ostis kinnistu riigilt aastal 2013 ja riik müüs selle, et vald saaks noori peresid maale elama kutsuda. Planeeringu tegemiseks kulus üle aasta ja detailplaneeringu kehtestas vald 2015. aastal. Neljale elamukrundile on määratud ehitusõigus ja hoonestusalad koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeeringuga, liikluskorralduse lahendus koos vajalike servituutide ja kitsendustega.
Koos Kogri küla kinnistuga arendas Käina vald samal ajal samasugust noorte elamumaad ka Kassaris. Seda, mis sellest saab ja kas vald ka selle kinnistu müüki paneb, pole veel arutatud. Osavallavanem ütles, et päevakorda on see teema kavas võtta. Kassari kinnistul on maa kruntideks jagamise protsess veel pooleli. “Kui maaga seotud protseduurid lõpetatud, siis töötame läbi uuesti müügitingimused ja otsustame, kuidas edasi minna.”
2015. aastal Hiiu Lehes ilmunud loos oli kirjas, et arendus algatati Põhjamaade eeskujul, kus on üsna levinud, et omavalitsused tegelevad ka nii-öelda kinnisvaraarendusega, aga mitte ärilises mõttes, vaid selleks, et luua uusi elamualasid, mõnel pool ka suvitusalasid.
“See ongi seal kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuna maa väärindamine maapiirkondades pole nii kasumlik ja nii riskivaba äri, et seda tahaks teha kinnisvaraettevõtted,” vahendas toonane Käina vallavanem Omar Jõpiselg rahvusvahelist kogemust, mis Hiiumaal algses variandis tööle ei hakanud.
