Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel jagati rohkelt tunnustust Hiiumaa piirivalvuritele ja politseinikele.
Pidulik kokkusaamine peeti seekord Tuuru maja saalis. Avasõnas ütles Hiiu maavanem Riho Rahuoja, et kuigi Hiiumaad peetakse turvaliseks saareks, pole siin töötavate politseinike ja piirivalvurite töö sugugi lihtsam kui mujal – kui ka pahategusid ja pahategijaid on vähem, siis väikeses kogukonnas tuleb oma ametivastutust kanda niiöelda 24/7.
Prefekti nõunik Andres Sinimeri rõhutas, et politsei üksi ei suuda riigis turvalisust tagada. Ta vahendas prefekt Priit Suve öeldut, et turvalisus on kohaliku aktiivsuse kõrvalprodukt – kui kogukonna tasandil on rohkem asju, mis inimesi seovad, on ka turvalisus suurem.
Ta luges üles põhiväärtused, millele tuginedes Lääne prefektuuris hinnatakse politseinike ja piirivalvurite töö tulemuslikkust: professionaalsus, usaldusväärsus, inimlikkus, koostöö.
Sinimeri ütles, et organisatsioon on teinud aastatega läbi suure arengu, kuid loomulikult on olnud ka probleeme – politsei on saanud sugeda taatlemata kiirusmõõtjate eest, Viljandi sündmuste, aga ka uue politseidirektori valimisel tekkinud segaduse pärast. “Usaldus politsei vastu on väga kõrge, nii kõrge, et isegi kõik need skandaalid ei toonud seda alla või tõid vaid hetkeks – see on suur tunnustus, aga ka suur töö,” ütles Sinimeri. Ta tänas kõiki Kärdla politseijaoskonna töötajaid ja nende pereliikmeid panuse eest politsei usaldusväärsusesse.
Autasud ja ergutused
Kärdla politseijaoskonna piirkonnavanem Avo Kail ja Andres Sinimeri andsid üle autasud ja ergutused.
Siseministri tänukirja pälvisid patrullpolitseinik Lydia Minajeva ja vanempiiriametnik Argo Tali. Eeskujuliku teenistuja aumärgiga tunnustati Mirja Soopi, politsei teenistusristid 20aastase laitmatu teenistuse eest pälvisid politseiteenistuja Merle Matsalu, ülemkonstaabel Raivo Mölder, vanemkomissar Avo Kail, teenistujad Aleksander Jermakov ja Indrek Roosna. Politsei teenistusristi 15aastase laitmatu teenistuse eest said piirivalve vanemkonstaabel Andrus Apri ja komissar Kalli Samorodni. Välijuhi kolmanda järgu märgi sai vanemkomissar Moonika Raudsepp. Lisaks ülendati paljude Kärdla kordoni teenistujate auastet.
Avo Kail rõhutas nende politseinike ja piirivalvetöötajate teeneid, kes ametis olnud 20 ja 15 aastat. Ta kiitis Mirja Soopi, kel samuti täitub peagi 20 aastat tööd kodakondsus- ja migratsiooniametnikuna. “Olen väga uhke, et meil on niisugused tublid töötajad,” ütles Kail. “Meil on väga palju häid ametnikke, kes olenemata kellaajast, oma muredest-probleemidest, on alati nõus abistama-asendama ka siis kui töötunnid on täis,” lisas ta.
Töötajad paigatruud
Kail rääkis, et kui mujal Eestis on politseil suuri probleeme kaadri püsimisega, siis Kärdla politseijaoskond eristub vähese kaadrivoolavuse ja väga kogenud töötajate poolest.
Eristutakse ka selle poolest, et kui politsei- ja piirivalve liideti üheks organisatsiooniks 2010. aastal, siis Hiiumaa piirivalvurid-politseinikud on koostööd teinud juba 2004. aastast kui koliti ühte majja.
Muudatusi on siiski ka siin, aprillist läheb väljateenitud pensionile üks staažikamaid töötajaid, piirkonnapolitseinik Andrus Roosa. Kail tunnistas, et tal on kahju, et Roosa pensionile jääb, sest ta on olnud tubli töötaja, kelle ka kohalik kogukond omaks võtnud. Õnneks on Roosa andnud lubaduse, et aitab uuel töötajal ametisse n-ö sisse elada.
On ka uusi tulijaid. Uus, kuid varasemate suurte kogemustega töötaja on Kalli Samorodni, kes eelmisel aastal tuli koos perega Hiiumaale elama ja asus tööle uurijana. Kolm aastat tagasi tuli tööle patrullpolitseinik Marko Kallas.
Teisalt on ka murehetki, et kui kogenud töötajad pensionile jäävad, võib mõni ametikoht ka vabaks jääda – praegugi on tööd pakkuda, oleks vaid soovijaid.
Noori oodatakse politseinikeks õppima. “Kui keegi noor tahaks minna politseikooli minna, tulgu, me aitame, juhendame, milliseid eksameid-katseid on vaja teha sisseastumiseks. Igati aitame, et noored kooli saaks ja meil oleks n-ö värsket verd juurde tulemas,” kinnitas Kail.
Praegu omandab politseikoolis haridust kaks Hiiumaa noort, üks tütarlaps, teine noormees. “Kahe käega ootame neid Hiiumaale tagasi ja mõlemad on lubanud tulla,” ütles Kail.
Palganumbri kohta ütles piirkonnajuht, et tänavu seda korrigeeriti ja võrreldes teiste Hiiumaa asutuste-ettevõtetega pole sel häda midagi. “Loomulikult võiks palganumber alati kõrgem olla, aga ka praegu ei saa nuriseda,” kinnitas piirkonnavanem.
Oli rahulik aasta
Mulluse aasta kohta ütles vanemkomissar, et aasta oli hea, süütegude arv langes, midagi hullu ei toimunud ja aastaga võib kõigiti rahule jääda. “Ka prefekt Priit Suve ütles, et on hiidlaste tööga rahul, sama võin kinnitada ka mina, et turvalisuse tagamisega tulime mullu toime. Ehkki, eks alati on võimalik paremini teha,” ütles Kail.
Ta tunnustas ka hiidlasi ja Hiiumaa külalisi, kes eelmisel aastal ilusti käitusid. Probleemina märkis ta seda, et liiklejad hoiatavad tuledega politseipatrulli eest: “Ma ei mõista neid vilgutajaid – mis siis kui see kihutaja või joobes juht tekitab liiklusohtliku olukorra ja seab ohtu näiteks vilgutaja enda pereliikme?”
Avo Kail soovis hiidlastele turvalist 2013. aastat ja kokkuhoidmist, et üheskoos tagada saarel võimalikult turvaline elu.
