Toetusraha muinsustele mullusest väiksem

Kuigi arvuliselt oli muinsuskaitseameti toetusi sel ja eelmisel aastal sama palju – kaheksa – oli toetuste kogusumma üle kahe korra väiksem.
Tänavu eraldas muinsus­kaitseamet Hiiumaa mälestistele ligi 139 000 eurot. Mullu ulatus toetuste kogusumma 325 000 euroni.
Tänavu eraldas amet kaheksast objektist maksimum­toetuse ühele – 100 000 eurot Puski kiriku kellatorni restaureerimiseks, toetuste kogusummast moodustas see üle 70 protsendi.
Mullu said kaheksast objektist suurima summa, mida amet toetusena saab määrata, 100 000 eurose toetuse kaks – Puski kirik ja Kärdla sadama laohoone ehk nn Villaladu.
Hiiumaal on üldse kolm mälestist, millele muinsuskaitseamet maksimum­toetuse eraldanud. Lisaks eelpoolnimetatutele veel ka Kärdla reservelektrijaama avariilise korstna restaureerimiseks 2020. aastal.
Muinsuskaitseameti Hiiumaa nõunik Katrin Koit möönis, et 2022. aasta toetuste eelarve on võrreldes eelmise aastaga vähenenud.
Eelarve väiksem
Nagu näitavad veebilehel muinsus­kaitseamet.ee toodud andmed – on vahe võimaluste ja vajaduste vahel järjest suurenenud. Näiteks sel aastal oli küsitud toetuste kogusumma Eestis u 17 miljonit, toetuste eelarve aga 3,4 miljonit eurot.
Koidu sõnul on Hiiumaal riikliku kaitse all kokku 700 mälestist, sh kunsti-, arheoloogia, ajaloo- ja ehitis­mälestised. Ta ütles, et andmeid selle kohta, kui paljud nendest mälestistest vajavad toetust või kui suur on töömaht nende korrasta­miseks, hetkel pole ja vajaduste suurus­järku näitab taotluste arv. “Kaitse all olevatest ehitismälestistest umbes pooled on halvas või avariilises seisukorras ja vajaksid suuremal või vähemal määral korrastamist, restaureerimist või konserveerimist,” hindas ta praegust seisu.
Napid toetussummad
Ehitiste restaureerimise kategoorias sai muinsuskaitseameti toetuse Kärdlas, Vabrikuväljak 2 paiknev kalevivabriku elamu osade lagede parandamiseks. Eraldatud summa, veidi üle 11 000 euro, oli ligi 7000 eurot vähem kui taotletud, mis tähendab, et välisfassaadi viimistlemiseks toetust ei jagunud.
Toetust said ka kolm tuulikut. Ligi 15 000 eurot läheb Kassaris, Esikülas asuva Ristete tuuliku remondiks. Kavas on restaureerida tuuliku jalg, raam ja katus ning paigaldada seinalaudis. Kaigutsi külas paikneva Peetri tuuliku restaureerimiseks eraldas amet u 7000 eurot, väikesele Õngu tuulikule, mis eelmisel aastal jäi toetuseta, 2500 eurot. Lisaks sai 408 eurot Mihkli talu ait-kuur, kus on laialivajuv hoone vaja kokku tõmmata ja fikseerida.
Paljud jäid toetuseta
Toetuseta jäid Kärdla koolimaja fassaadi osalised taastamis­tööd, aga ka Nõmme tuulik, Soonlepa mõisa moonakatemaja, Ristna tule­torni sireenihoone aknad-uksed. Raha ei jätkunud Suuremõisa mõisapargi maanteeäärse müürilõigu restaureerimiseks, Kõrgessaare mõisa pargi piirdemüüri varisemisohtlike avade kinniladumiseks ega võsa eemaldamiseks ja kändude freesimiseks rannakaitse­patareide ümbert.
Projektide koostamise kategoorias määrati 2200 eurot Kassari kabeli tornikiivri restaureerimisprojekti koostamiseks, aga toetust ei saanud Kärdlas Vabrikuväljak 4  asuva kalevivabriku elamu restaureerimisprojekt.
Ajaloomälestistest toetati Valipes paiknevate varemete puhastamist prahist ja võsast 500 euroga, toetuseta jäi kava restaureerida Kõpu EAÕK kalmistu kuus hauatähist.
Põhirõhk kirikukatustel
Puski kiriku kellatorni taastamine sai toetust Pühakodade restaureerimise taotlus­voorust, kuhu sel aastal esitati 75 taotlust kogusummas üle 3,5 miljoni euro. Eelarve võimaldas toetada 15 objekti u 600 000 euro mahus – seda oli vähem kui viiendik soovitust.
Hiiumaalt esitati sellesse vooru kokku kolm taotlust: lisaks Puski kirikule küsiti veel tuge Reigi kiriku tornikiivri remondiks ning Paluküla kiriku korrastamiseks, kuid need jäid toetuseta.
Sama suure toetuse nagu Puski kirik – 100 000 eurot – said tänavu Pühakodade voorust ka Narva-Jõesuu õigeusu kirik, Keila kirik ja Pärnu Issandamuutmise kirik, kõik katustega seotud töödeks.
Saare maakonnast sai Püha kirik lõunakülje kontra­forsi avariitöödeks u 8000 eurot, Mustjala kirik katuse restaureerimiseks 60 000 eurot, Kaarma kirik soovitud 86 000 euro asemel u 6000 eurot akende aluslaudade katmiseks plaat­katetega.
Lisaks Pühakodade rahastule jagas amet seitsmele pühakojale toetusi omandireformi reservfondist. Suurimaks toetussummaks oli seal 200 000 eurot ja selle said Pärnu Eliisabeti kirik ja Suure-Jaani kirik, mõlemad katusetöödeks. Samuti anti väiksemad toetused välja katuste restaureerimiseks – nt Muhu kirikule ja Vormsi kirikule pikihoone katuse­katte vahetamiseks.