Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis helilooja Erkki-Sven Tüür

1. detsembril tähistas Tartu Ülikool 102 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest. Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser kuulutas rahvus­ülikooli aastapäeval välja tänavuse Rahvus­mõtte auhinna laureaadi, kelleks on helilooja Erkki-Sven Tüür.
Rektor andis Rahvusmõtte auhinna koos selle juurde kuuluva, tekstiilikunstnik Anu Raua loodud vaibaga “Üks laevuke läks üle vee” üle rahvusülikooli aastapäeva eelõhtul Eesti Teatri- ja muusika­muuseumis. “Ülikoolil on suur au anda Rahvusmõtte auhind helilooja Erkki-Sven Tüürile, kelle mõjukas looming puudutab südameid eestlastest kuulajate seas ja on saavutanud laia kõlapinna ka maailma muusikaavalikkuse silmis. Erkki-Sven Tüür on teinud Eesti riiki suuremaks geograafilistest piiridest, ühendades eesti kultuuri nüüdisaegse maailma­kultuuriga,” sõnas rektor. Ta lisas, et Tüüri tegevuse mõju ja mõte haakub hästi rahvus­ülikooli olemusega – olla eestikeelse rahvus­vahelise ülikoolina ühendus­lüli oma riigi ja välis­ilma vahel.
Tüüri viimase aja looming on jätkuvaks kinnituseks tema ajastutundlikust looja­natuurist, mis on dialoogis meie aja oluliste küsimustega. Näiteks väljendab Tüür oma 2016. aastal pikoloflöödile ja sümfooniaorkestrile kirjutatud teoses “Solastalgia” valu kliimamuutustest ja looduse ülekasutamisest tekkinud nihete pärast, mis toob endaga kaasa tuttavate kodumaastike kadumise ja muutumise. Lisaks globaalsele mõõtmele osutab Tüür sellega ka inimsekkumisest tingitud loodus­keskkonna muutumisele tema kodukohas Hiiumaal. Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia “Mythos”, mis valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, juhtis tähelepanu müütidele ja lugudele, mis on seotud Eesti omariikluse tekke ja rahvusliku enesemääramisega. Sümfooniast võib leida metafoorseid viiteid praegus­aegsele Eestile, aga ka laiemalt maailmale, kus ühiskonnad on paljude vastakate jõudude ristteel. Tüüri küllusliku loome­tee algusest, 1989. aastast on meeldejääv tema esimene suuremat rahvusvahelist edu toonud teos “Insula Deserta”, milles on tajutav saarelisest eraldatusest ja selle perioodi ajaloosündmuste pinevusest kantud inimhinge isiklik mõtte­otsing.
Tüüri orkestrimuusika võlub oma vahendite külluse poolest. Selles leidub mõjutusi tema enda asutatud legendaar­sest progeroki ansamblist In Spe, teisalt kombineerib ta klassikalist sümfoonilist orkestrikäsitlust uue muusika otsingulise ja avangardsema vaimuga. Oma loomingus käsitleb ta kõige üldinimlikemaid ja universaalsemaid teemasid, mis kõnetavad publikut, olenemata nende kuuluvusest või etnosest. Selle tunnistuseks on tellimused maailma tippkollektiividelt ja ettekanded maailma parimates kontserdi­saalides.
“Erkki-Sven Tüüri looming on kui kallis aare, millest meil on palju õppida nii oma juurte, Kodu-Eesti looduse ja keskkonna kui ka siinsete kultuuriprotsesside sügavamaks tunnetamiseks. Seal­juures kutsub ta oma kuulajaid mõtlema universaalsetes, üldinimlikes kategooriates,” rääkis rektor Asser.
Tartu Ülikool on alates
2004. aastast tõstnud rahvusülikooli aastapäeval esile inimesi, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.
Erkki-Sven Tüür on järje­korras 18. Rahvusmõtte auhinna laureaat.
11-liikmelisse Rahvusmõtte auhinna komisjoni kuulusid 2020. aasta Rahvusmõtte auhinna laureaat teatrikunstnik Lea Tormis, Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser,
võrdleva poliitika kaas­professor Piret Ehin, emeriit­professor Jaak Kikas, eesti kirjanduse professor Arne Merilai, anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf, teleajakirjanik ning tele- ja filmikriitik Joonas
Hellerma, Eesti Kunsti­akadeemia rektor Mart Kalm, Tartu Linnaajaloo Muuseumi direktor Sirje Karis, ajakirja Teater. Muusika. Kino pea­toimetaja Madis Kolk ning tekstiilikunstnik Anu Raud.

Toimetaja
HARDA ROOSNA