Selle talve suured temperatuuride kõikumised on mõjunud väga halvasti teekatetele ning palju on tekkinud löökauke ja pragusid.
“Kogu talve jooksul toimunud külma ja sula pidev vaheldumine ning sellest tingitud tihedam kloriidide kasutamine on jätnud jälje paljudele teedele,” tunnistas maanteeameti lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla. Tema sõnul on katete lagunemist vähem kohtades kus liikluskoormus väiksem.
Talvel on hooldeettevõtted parandanud suuremad ja ohtlikumad katete lagunemised jooksvalt, järgides tehnoloogia valikul ilmastikku. Peamiselt kasutatakse külma asfalti või bituumenit ja killustikku. Paraku asfaltkatte parandamine vajab sooja ilma ning hiljemalt kevadel tuleb enamus parandusi ümber teha. Väga külmade ilmadega paigaldatud külmsegu peab halvemal juhul vastu mõned päevad, plusskraadidega paigaldatud külmsegu võib vastu pidada kevadeni. Sobiva ilmaga lapitakse auke ka bituumeni ja killustikuga, mis on märgatavalt püsivam lahendus.
“Kõige hullem aeg ehk märtsi lõpp ja aprilli algus on veel ees, kuna siis teede lagunemine intensiivistub,” tõdes Vaidla. “Ent hooldepartnerid on valmis ning teede parandamisega alustatakse niipea kui ilm seda võimaldab.”
Just seetõttu on maanteeamet juba asunud kehtestama massipiiranguid nii kergkatetega kui ka kruusateedel. Sealgi on olukord keeruline, sest osa teid on jääs, osa külmunud ning osa juba kuivad. Maanteeamet ootab liiklejatelt mõistvat suhtumist ja palub kehtestatud piirangutest kindlasti kinni pidada.
