Teatavasti on 1. oktoober eakate päev ja loomulikult ei jätnud Hiiumaa vanem rahvas seda tähistamata.
60+festival toimus juba seitsmendat korda ja kui terve bussitäis hiidlasi Tallinna jõudsid, oli Salme keskus juba siginat-saginat täis. Kus toimusid loengud, kus tantsud-laulud, kus tervisevõimlemine, kus toimetas apteek oma taimeravi ja uneprobleemidega – kõik oli kava peal kirjas ja õige saali ülesleidmine ei tekitanud probleeme.
Saime teada, et kanamunal ei ole kolesterooliga mingit pistmist ja päevas võib neid süüa koguni kaks tükki, kartmata oma organismile kahju teha. Toitlustamisega jäid korraldajad seekord jänni: supp lõppes juba poole päeva ajal otsa ja pidime leppima ainult koogi ja kohviga. Kuidas see meie kolesteroolile mõjus, on iseasi. Järgmine kord võtame oma toidukorvi kaasa!
Teine päev algas suure poodlemisega. Varusime ka õhtuks süüa, sest kes teab, millal üle mere saame. Siis aga sõitsime Saue päevakeskusele külla. Nemad tutvustasid oma tantsu- ja näiteringi, ansambel laulis laulu “Rukkilill” ja nende käsitööde ilu lõi meid päris tummaks. Neid peab ise nägema!
Järgmiseks sõitsime Laitse lossi, kus pidi küll kummitama, aga meil jäi see kahjuks nägemata. Ka Graniitvillas ei kummitanud, kuigi peremees Tauno Kangro oli ise ka kohal ja võimsad skulptuurid kõikjal meie ümber.
Rohuküla sadamas selguski, et meie buss laevale ei mahu, aga kiirbuss tuli appi. Jätsime oma bussi maha ja kuidagi jõudsime ikka kodusaarele. Lõppkokkuvõttes oli ikka tore reis küll.
Eakate päeva pidasime ka omavahel ja seda juba septembrikuu viimasel päeval. Külastasime kunstinäitust kultuurimajas, kus kunstnik Ott Lambing rääkis meile hästi selgelt ja arusaadavalt kunstist üldse, akrüülmaalidest ja raamide sobivusest ning kutsus kõiki täiskasvanute maalikursustele, sest igaühes meis peitub kunstnik. Käisime ka Nelja Nurga Galeriis, kus selgitusi jagas Kaja Hiis. Siis oli aeg pisut omavahel juttu ajada, kohvi ja kooki maitsta. Laine rääkis mihklipäevast ja sügisest, laulsime “Teele, teele kurekesed…”, aga sõnad polnud peas ja laul jäi pooleli! Lõpuseks tuli külla Hiiu valla volikogu esimees Jüri Ojasoo ja jutt läks nii poliitika kui ka Hiiumaa tuleviku peale. Nii sai igaüks endale midagi, küll hingele, ihule ja silmale. Rahvas arvas, et oli tore eakate päev ja koju läksime hoopis nooremana.
Lehte Nigul
Urve Merendi
