Hiiumaa gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa ütles, et selleaastaseid tulemusi ei saa varasemate aastatega võrrelda ja kokkuvõttes olid meie gümnasistid eriti tublid.
Ajaleht Postimees avalikustas 18. novembril kevadiste eksamitulemuste põhjal koolide pingerea ja vaatles, kuidas koroonakevad tulemusi mõjutas. Sel kevadel toimus vaid kaks eksamit – eesti keel ja matemaatika – seega võttis pingerida arvesse vaid nende kahe eksami tulemusi. Hiiumaa gümnaasium oli selles pingereas 134 kooli seas 59. kohal ja Postimehe andmete järgi liikunud võrreldes möödunud aastaga allapoole. Mullu asus gümnaasium samas edetabelis 140 kooli seas 52. kohal, 2018. aastal aga 149 kooli seas 64. kohal.
Hiiumaa gümnaasiumi (HIIG) direktor Ivo Eesmaa ütles, et selleaastaseid tulemusi ei saa varasemate aastatega võrrelda. “Esiteks oli eksamite tegemine vabatahtlik ja ettevalmistus käis hoopis teistmoodi, teiseks toimusid vaid eesti keele ja matemaatika eksamid. Seda isegi siis, kui kokkuvõttes läks eksameid teinud õpilastel väga hästi ja tulemused on varasemate aastatega pigem sarnased,” ütles ta. Arvestades seda, et suurem osa eksamiteks valmistumisest oli iseseisev töö, olid Hiiumaa gümnaasiumi õpilased Eesmaa sõnul eriti tublid.
Üle keskmise
Direktor nentis küll, et arvestades kevadist medaliterohkust, oleks ehk võinud veidi paremaid eksamitulemusi oodata, kuid samas on medalisaajate tulemused Eesti keskmisega võrreldes siiski kõrgemad. Nii oli tänavuaastaste medalistide keskmine tulemus eesti keeles 77,17 punkti, riigi keskmine 64, laias matemaatikas 69,44 ja riigi keskmine 52,3 punkti. Kõigi Hiiumaa gümnaasiumi eksaminandide tulemuste keskmine eesti keeles oli 60,21 ja laias matemaatikas 47,4 punkti.
Eesmaa usub, et kui keskmise arvestuses oleks arvesse läinud ka inglise keele eksam, oleks Hiiumaa gümnaasiumi tulemused paremad olnud, kuid see pole tema meelest tähtis: “Me ei hinda ei oma õpetajate ega õpilaste tööd riigieksamite tulemuste järgi.” Pealegi tegi inglise keele eksamit sel aastal vaid seitse õpilast.
Üllatav oli eksamitulemuste puhul Eesmaa sõnul see, kui suur oli erinevus poiste ja tüdrukute keskmiste vahel. Laia matemaatika keskmine tulemus oli poiste seas näiteks poole madalam kui tüdrukutel – 24,8 võrreldes 51,4ga. Eesti keeles oli samuti keskmise punktisumma vahe üle kümne punkti, tüdrukute keskmine 64,6 ja poistel 52 punkti.
Eksamitulemused oodatavad
Haridus- ja noorsooamet (HARNO (endine INNOVE) annab hinnangu kõigile gümnaasiumitele lisaks eksaminumbritele ka kooli panuse alusel ja kõigil senistel aastatel on HIIGi tulemused olnud oodatavad. Selleks arvutatakse põhikooli tulemuste põhjal eeldatav riigieksamite tulemus ja hinnang “oodatav” tähendab, et lõpptulemus langeb arvutatuga 95protsendiliselt kokku.
“Selline on hinnang pea kõigile Eestimaa koolidele, sealjuures “eliitkoolidele”,” ütles Eesmaa.
Kokkuvõtteks lausus direktor, et kevadine õppekorraldus mõjutas kindlasti tulemusi, aga õnneks mitte palju: “See annab kindluse, et meie kooli abituriendid saavad iseseisva õppimisega hästi hakkama, mis on kõrgkoolis toimetulekuks üks tähtsamaid tingimusi.”
59 protsenti sel kevadel HIIGi lõpetanuist jätkas õppimist kõrgkoolis. Neist kõige rohkem ehk seitse Tallinna Ülikoolis, neli Tallinna Tehnikaülikoolis ja kolm Tartu Ülikoolis. “Eriti tore on see, et tervelt kolm õpilast jätkas õpinguid Eesti Mereakadeemias,” märkis kevadel õpilastelt kingituseks kaptenimütsi saanud koolijuht.
