LEELO KUKK Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul on muudatused vajalikud, et innustada liituma uusi pärandniitude hooldajaid ja hõlbustada praeguste hooldajate tööd. “Pärandniitude taastamise hüvitamine on praegu jäänud tegelike kuludega võrreldes proportsionaalselt liiga väheseks, seepärast suurendasime ühikumäärasid,” selgitas minister pressiteate vahendusel.
Taotlemist lihtsustab ka see, et senise 27 taastamistoetuse tasumäära grupi asemel on neid edaspidi 11.
Uued toetusmäärad
Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate pärandniitude taastamiseks antava toetuse määr mätaste, kuluheina ja puittaimestiku purustamise või hekseldamise eest, kui puittaimestik on kuni 1,5 meetri kõrgune, on nüüd 350 eurot hektari kohta. Toetus enam kui 1,5 meetri kõrguse võsa eemaldamise eest on 1000 eurot hektari kohta või puisniidu võsa eemaldamisel, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, siis 1100 eurot hektari kohta.
Puude eemaldamise toetus on 1250 eurot hektari kohta, puisniidul puude eemaldamisel 1500 eurot hektari kohta.
Tiheda pilliroo eemaldamise eest on toetuse määr 250 eurot, freesimise eest 1300 eurot ja puisniidul freesimise eest 1450 eurot hektari kohta.
Pärandniidul määrusekohaseks karjatamiseks või taastatava ala edaspidiseks hooldamiseks vajalike tarade ehitamise toetust saab taodelda kogu taastamisperioodi jooksul üks kord 1,25 eurot meetri kohta. Jätkutaastamise toetus on 250 eurot hektari kohta, puisniidu jätkutaastamise korral 300 eurot hektari kohta.
Pärandniite veel liiga vähe
Ministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Eleri Pulk selgitas, et inimtegevuse ja looduse koostöös sündinud pärandniitudel ei lähe Eestis veel piisavalt hästi: endiselt on suur osa pärandniidu tüüpidest halvas või ebasoodsas seisundis. Ebasoodsa seisundi peamine põhjus on tema sõnul niitude majandamise lakkamine, mille tõttu hakkavad need kinni kasvama. See omakorda muudab koosluste liigilist koosseisu.
“Pärandniitude seisundi paranemine on aeganõudev, kuid investeeringud elupaikade taastamisse on ennast õigustanud,” nentis Pulk. Niiduelupaikade seisundi hinnangud näitavad tema sõnul positiivset trendi ning seepärast on taastamise ja hooldamise jätkamine äärmiselt oluline. “Meie avatud põllumajandusmaastikus on pärandniite veel liiga vähe, kuid need on alad, mille abil saame säilitada avatud maastiku liigirikkust,” tõdes ta.
Kui eelarve võimaldab, siis kuulutab keskkonnaamet peale 22. mail lõppevat loodushoiutoetuse vooru sel aastal välja veel teisegi vooru. Nagu pressiteates kirjas, on eesmärgiks teha pärandniitude taastamiseks vajalikud tööd võimalikult lühikese ajaga, et ala jõuaks esimesel võimalusel hooldusesse.
KATI KUKK
