Eile võttis riigikogu menetlusse Vabaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu haldusreformi seaduse muutmiseks. Eelnõu esitajad soovivad anda valitsusele paindlikumad võimalused muuta omavalitsuste liitmine mõistlikumaks, arvestades paremini kohalikku eripära.
Eelnõu seletuskirjas seisab, et haldusreformiga ettenähtud kohalike omavalitsuste sundliitmised, kui neid üritada teha nii, et oleksid täidetud elanike miinimumarvu, territooriumi miinimumsuuruse ja teised seadusega ettenähtud jäigad kriteeriumid, ei ole paljudel juhtudel teostatavad nii, et tekiks uued püsivad ja toimivad omavalitsusüksused. Samas on paljudel juhtudel mõistlikud ühendamisvõimalused olemas, aga neid ei lase kasutada seaduses olevad kriteeriumid ja kinnine erandite nimekiri. Halbade näidetena tuuakse takistused Setumaa piirkonna
omavalitsuste liitumisel ning ühinemised Läänemaa ja Pärnumaa piiridel, mis võivad viia Läänemaa territooriumi olulise vähenemiseni.
Kui eelnõu saab seaduseks, kustutatakse erandite lühiloetelu seaduse tekstist ja asendatakse üldise erandite tegemise õigusega. Sellega saab vabariigi valitsus vabamad käed ja võimaluse arvestada haldusreformi käigus omavalitsuste liitmisel kohaliku spetsiifika ja vajadustega.
Mida see muudatus tooks kaasa Hiiumaal, kus kaks valda on ühinemisotsuse teinud ja kaks ülejäänud tahaks oma iseseisvuse kaitseks peaaegu et kohtusse minna?
Raske ennustada, aga nagu hiidlane ütleb – jo neeb ee.
27. jaanuar 2017