Pühalepa kiriku värskelt restaureeritud vaskne kuul jõudis tornitippu puusepa süles mööda tellinguid ronides, nagu ka kullatud kukk, mis eelnevalt kullapinna kaitseks kollase-mustakirju fliisteki sisse oli mässitud.
Sadakond inimest kogunes neljapäeval Pühalepa kirikusse tunnistama kuldse kuke ja vaskse tornikuuli tornitippu tagasi viimist. Niiskuse ja muude võimalike kahjustuste eest kaitstuna läkitati kuuli sisse ka sõnumid tulevikku peapiiskop Urmas Viilmalt, vallavanem Hergo Tasujalt, Pühalepa osavallavanem Liili Ellerilt ning restaureerimisnõunik Dan Lukaselt. Vaskse toru sisse, kilesse rullitud sõnumite juurde, paigutati tagasi ka restaureerimise hakul kuulist leitud seatinast lint kuuli autori nime ja aastaarvuga ning vana münt.
Meistri päritolu veel teadmata
Restaureerimistöid läbi viinud Rändmeister OÜ juhatuse esimees Juhan Kilumets kirjeldas tehtud töid. Kahepoolse ja nelja poldiga ühendatud kuuli seest leiti kokku 58 kuuliauku, 20 alumises ja 38 ülemises pooles. Aukude parandamiseks aeti kuul kuumaks, venitati, löödi ja joodeti augud kinni. Seda, kuidas kuuli ülemises pooles võib olla nii palju rohkem kuuliauke, oskas Kilumets selgitada vaid sellega, et tegemist on olnud lõhkekuulidega, mis lõhkenud tornikuuli sees, nii et tükid üle kuuli sisu laiali lennanud.
Restaureerimise käigus vahetati ära ka tornikuuli kraed, et kuul sobiks uue vardaga, mille otsa see tornitipus läks. Vana varda restaureerimine oleks olnud liiga kulukas, nii et see leiab oma koha eksponaadina. Veel ei ole teada, kus.
Kuuli suuruse kohta ütles Kilumets, et see on oma 71 sentimeetrise läbimõõduga üks Eesti maakirikute suuremaid. Kui kukkede valmistamisega said tavaliselt hakkama külasepad, siis kuulide meisterdamine on nõudlikum töö ning see telliti kaugemalt. Kust on pärit Pühalepa tornimuna meister L. Jürgens, kelle nimi kuuli seest leiti, restureerijad veel ei teadnud. “Aga lootust on, et saame selle varsti teada,” ütles Kilumets.
Ühe jalaga kukk
Kui tavaliselt kullatakse kuldamise teed minduna nii kuul kui kukk, otsustati Pühalepas seekord kuuli mitte kullata. Selle asemel puhastati kuul metallini ja kaeti vahaga. “See läheb kokku tornikiivri tooniga ja aja jooksul hakkab nende värv ka ühtemoodi muutuma,” selgitas Kilumets.
Tornikukes oli samuti kaheksa kuuliauku, mis restaureerimistööde käigus venitati, kokku löödi ja joodeti. Kilumetsa sõnul ei ole kiriku kukkede märklauana kasutamises midagi ebatavalist. Hiiumaa kuke teeb eriliseks tema jalg koos kannustega. Väga tihti ei ole tuulelippudena kasutatavatel kukkedel jalgu all, sest see segab tasakaalu, mis võib häirida lipu pöörlemist. Pühalepa kukk aga on Kilumetsa sõnul kerge käiguga isegi, kui ei ole täiuslikult tasakaalus. Torni kukkesid leidub saartel lisaks Hiiumaale ka Saaremaal ja Muhus. Kõiki kolme saare kukke ühendab see, et nad on tasapinnalised, mitte mahulised, nagu on kukkede levinum variant, rääkis Kilumets.
Pühalepa tornikukk on kullatud 23,75-karaadise kullaga, mida kulus 90 ruutdetsimeetri katmiseks kolmsada lehte. “Kuld on keemiliselt väga vastupidav materjal, ehk kuke väljanägemist võivad edaspidi kahjustada vaid selle peale maanduvad linnud oma küünistega,” ütles Kilumets. “Üldiselt peaks ta teid siia pikaks ajaks rõõmustama jääma, eriti päikeselisel ilmal, kui kullapind on silmale tõeliselt kaunis vaadata.”
