Teisipäeval leidis aset järjekordne Kärdla sadama kohtuistung.
Seekordses kohtuvaidluses nõudis prokurör Tanel Malgale, Raigo Sahtelile ja Urmas Varrisele vangistust, OÜ Seller Hulgile ja OÜ Faasionile rahalist karistust, kaitsjad seevastu pikale veninud kohtuvaidluse lõpetamist. Lõplik otsus selgub augustis.
Kärdla sadama kohtuasi on jõudmas lõpusirgele ja kohtuotsust on oodata juba augustis. Teisipäevasel istungil esitas prokurör
Küllike Kask allesjäänud viiele kohtualusele süüdistused. Kõik kolm kaitsjat seevastu soovisid kohtuasja lõpetamist ebamõistlikult pikale veninud menetlusaja tõttu.
Prokuröri sõnul ei ole alust ega ka õiglane kaitsjate taotlus protsess lõpetada. “Kui vaatame meie kohtuasja kronoloogiat, millal see algas ja mis asjaoludel, siis väga paljudel juhtudel jäid asjad ära ja lükkusid just süüdistatavatest endist tingitud asjaoludel,” märkis ta. Veel lisas ta, et ühel korral on istung ära jäänud prokuröri haigestumise tõttu.
Teisipäevasel istungil viitas prokurör riigikohtu seisukohale, et menetluse lõpetamine tähtaja tõttu on äärmuslik vahend: “Riigikohtu hinnangul loetakse ebamõistlikuks ajaks nelja aastat, meil on [protsess – toim] kestnud alles kaks.” Kokkuvõttes ei toetanud prokuratuur taotlust menetlus lõpetada.
Kaitsjad aga võtsid menetlusaja alguse aluseks kahtlustuste esitamise kuupäeva, mille kohaselt näiteks Tanel Malka puudutav menetlus on kestnud üle viie aasta.
Sahtel kaasas Malga
Prokuröri sõnul on süüdistatav Raigo Sahtel rahapesu täideviija, sest läbi nende tegevuste, mis tema OÜ Hiiu Teed juhatuse liikmena tegi, oli ta teadlik, et Hillar Kukk soovis seda raha arvelt kätte saada. “Samuti oli teadlik, et Hiiu Teed peavad raha liigutamisse andma oma panuse ja liigutama seda arvete alusel Seller Hulgisse,” ütles prokurör ja tõdes, et Sahteli panus oli täideviija panus.
Sahtelile esitati süüdistus kuritegevusele kihutamises, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. “Sahtel oli isik, kes kaasas Tanel Malga nendesse skeemidesse, Malk polnud oma ütluste kohaselt varem kuulnudki niisugusest ettevõttest nagu Seller Hulgi,” rääkis prokurör istungil. Ka kohtas Malk kolmandat kohtualust, Urmas Varrist esimest korda alles kohtusaalis. “Sisuliselt ta asjadest midagi ei teadnud, aga tuli vastu Sahteli palvele. Sahtel oli see, kes palve esitas ja selgitas, et probleeme ei teki ja kaupa ei liigu, vaid liigubki ainult raha, mida läbi Faasioni tuleb edasi kanda.”
Prokuröri sõnul saab Malga puhul rääkida kaasaaitaja teost rahapesule: “Malga ütlused, mis antud kohtueelses menetluses, haakuvad kirjalike tõenditega ja näitavad, et sellel hetkel kui Malka üle kuulati, andis ta tõeseid ütlusi.”
Prokuratuur eksiteel?
Raigo Sahteli kaitsja Andres Simson leidis, et prokuratuur on rahapesu süüdistuse osas kontseptuaalselt eksiteel. Kaitsja tõi välja, et süüdistuse kohaselt on rahapesuobjektiks EASilt saadud raha, kuid Raigo Sahteli juhitud OÜ Hiiu Teed ei ole esitanud ühtegi arvet otse EASile. Simson rõhutas, et Hiiu Teed arveldusarvele laekunud raha tuli ASi Nordecon kaudu Kärdla sadama arvelt, mis omakorda sai raha laenu näol pangast. EAS aga hüvitas Kärdla sadamale kulutused esitatud väljamaksetaotluste alusel alles hiljem.
Simson leidis, et ka dokumentide ehk arvete võltsimises ja nende kasutamises ning Tanel Malga kuritööle kihutamises on Sahteli süü välistatud. OÜ Faasion esitas kaks vaidlusalust arvet, mida Hiiu Teed ei vaidlustanud, vaid tasus. Simsoni hinnangul saaks antud olukorras ainsaks kannatajaks olla Hiiu Teed, kuid viimane ei ole kunagi pidanud arveid võltsituks ega ka esitanud kaebust. “Ainult arve saaja, ehk OÜ Hiiu Teed, saab teha avalduse arve võltsituse kohta,” ütles Simson.
Kaitsja rõhutas, et eraettevõtluses ei ole ebatavaline, et arveid hiljem muudetakse või tehakse kreeditarveid. Simson leidis, et riigi sekkumine ei ole õigustatud, sest asjaosalised pole saanud kahju ning rikutud ei ole ei käibemaksuseadust ega ka raamatupidamisseadust. “Prokuratuur ei ole ka viidanud ühelegi seadusesättele, mida rikutakse, kui arveid muudetakse,” ütles Simson.
Kaitsja hinnangul osutavad kriminaalasjas kogutud tõendid sellele, et Hillar Kukk on Raigo Sahteli heausklikkust ära kasutanud ja viimane tuleks õigeks mõista.
Uurimine venis
Menetlusaja pikalevenimise kohta Simson kohtule etteheiteid ei teinud, eelkõige pidas ta silmas kohtueelse uurimise osa. “Tegelikult kolme aasta jooksul jõuti vaevu süüdistusaktini,” tõi Simson välja viidates, et toimikute kohaselt 2016. aastal uurimine ei liikunud üldse. Veel leidis ta, et kohtueelne uurimine ei toimunud sirgjooneliselt ja tema kaitsealusele suunatud kahtlustusi muudeti uurimise ajal korduvalt.
Tanel Malk sai kahtlustuse 26. märtsil 2014, seega algas menetluse mõju kohtuistungi päeva seisuga viis aastat kaks kuud ja kaks päeva tagasi. Malga kaitsja Raul Ainla heitis ette kohtueelse menetluse pikalevenimist. Tema hinnangul ei olnud menetluse venitamine põhjendatud, arvestades kohtuasja keerukust, kohtuasja sisu ja süüdistatavate arvu.
Ta tõi välja, et menetlejate poolt on tekitatud põhjendamatuid viivitusi. Näiteks 2016.–2017. aastal oli ainuke menetlustoiming üks pangaväljavõte.
Rahapesusüüdistuse kohta ütles Malga kaitsja, et kohus ei ole tuvastanud eelkuriteo lõpuleviimist, mis oleks süüdistuse eelduseks.
Ainla väitis ka, et süüdistusakt ei vasta nõuetele, kuna konkreetsed teod, mida prokurör ette heidab, ei ole põhjendatud kindlate seadustega.
Ainla palus esimesel võimalusel lõpetada menetlus Malga suhtes. Juhul, kui ei peeta võimalikuks menetluse lõpetamist rahapesus, siis tuleks kindlasti lõpetada menetlus dokumendi võltsimises ja selle kasutamises. Kaitsja väitel on need nii kerged süüdistused, et neid ei tohiks nii kaua mingil juhul menetleda. Juhul, kui ka seda ei peeta võimalikuks, palus ta süüdistatava õigeks mõista.
Varris: kohtus ei peagi tõtt rääkima
Prokuröri hinnangul on kohtualusest Urmas Varrisest alust rääkida kui rahapesu täideviijast, sest rahad liikusid läbi tema firmade. Ka on Varris protsessi jooksul andnud menetlejatele ja kohtule vastuolulisi ütlusi. “Kohtueelses menetluses rääkis Varris, et Kukk pöördus tema poole plaaniga läbi Varrise firma kanda raha sadamale, Varris jäi plaaniga nõusse teades, et kaup liikuma ei hakka. Teisalt on Varris kohtus andnud ütlusi, kuidas menetlejad on teda mõjutanud, survestanud ja vahi alla võtta ähvardanud, mistõttu andis ta ütlused, mis menetlejatele sobisid,” rääkis prokurör teisipäeval. Veel olevat Varris öelnud, et kohtus ei peagi üldse tõtt rääkima.
Prokuröri sõnul peab Varrise puhul kohus otsustama, milliseid tema ütlusi saab lugeda tõeseks ja milliseid mitte.
Prokurör viitas, et Kärdla sadama kohtuasjaga paralleelselt toimus maksu- ja tolliameti juurdlus Varrise firma Seller Hulgi suhtes maksupettuse kahtluse alusel. “Lõpptulemusena on Varris ja tema firma süüdi mõistetud ja selles osas saab tuua paralleele käesoleva kriminaalasjaga,” ütles prokurör.
Urmas Varrise kaitsja Margo Põbo märkis, et ei Varris ega Seller Hulgi olnud karistatud kriminaalkorras ajal, kui talle ette heidetud teod aset leidsid.
Põbo rõhutas, et kahtlustatavale ei saa ette heita, kui eeluurimise käigus toimunud ülekuulamiste ajal menetlejad survestasid kahtlustatavat ütluste andmisel. Ta tõi ka välja, et nimetatud ülekuulamiste ajal puudus Varrisel kaitsja.
Rahapesu süüdistuse kohta ütles Põbo, et kohus ei ole varasema süüditunnistava otsusega tuvastanud eelkuritegu.
Kahe- kuni kümneaastane vangistus
Prokuröri sõnul sooritasid Sahtel, Malk ja Varris esimese astme kuriteo ja seadus näeb selle eest ette kahe- kuni kümneaastast vangistust. Ka Faasion ja Seller Hulgi sooritasid esimese astme kuriteo ja selle eest näeb seadus ette rahalist karistust.
“Arvestades kõiki asjaolusid ja tõendeid, on prokuratuuri seisukoht, et kohtualuste süü on tõendamist leidnud,” märkis prokurör.
Ta palus süüdi tunnistada Raigo Sahteli ning määrata talle neli aastat vangistust, jätta aga karistus täielikult täitmata pööramata, kui Sahtel ei pane viieaastase katseaja jooksul täide uut kuritegu.
Malgale nõudis prokurör kolmeaastast vangistust, kuid soovis jätta selle täielikult täitmisele pööramata, kui Malk ei pane neljaaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.
Karmimat karistust
nõudis prokurör teisipäeval varemgi kohtulikult karistatud Varrisele – viieaastast vangistust, mis jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Varris ei pane viieaastase katseaja jooksul toime järjekordset kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
OÜ Faasionile soovis prokurör karistuseks 5000 eurot rahatrahvi, aga jätta see täitmisele pööramata, kui ettevõte ei pane kolme aasta jooksul toime ühtegi kuritegu.
OÜ Seller Hulgil tuleb karistuseks tasuda aga 3000 eurot.
Kuna tegemist on esimese astme kuriteoga ja kui kohus kohtualused süüdi tunnistab, tuleb neil tasuda 1350 eurot menetluskuludeks ja sunnirahaks. Varrisel ja Seller Hulgil aga tuleb tasuda riigi õigusabi korras makstud kohtukulud.
