1957. aastal, kui asusin tööle Kärdla keskkooli kehalise kasvatuse õpetajana, andis õppealajuhataja mulle vabastatud ja ettevalmistusrühma kuuluvate õpilaste nimekirja.
Sellesse kuulusid õpilased, kes võisid kehalise kasvatuse tundides kaasa teha ainult osaliselt ja kergemaid harjutusi. Rühmas oli ka 7. klassi õpilane Arvo Rist, kelle puhul lisati, et eriti ettevaatlik tuleb olla jõuharjutuste sooritamisel.
Arvo oli sellest teadlik ja asus järjekindlalt oma füüsilisi võimeid arendama. Ta ei puudunud ühestki kehalise kasvatuse tunnist ega kergejõustikutreeningust. Edasiminek oli kiire. Juba 1959. aastal tuli 15aastane Arvo Hiiumaa täiskasvanute meistriks 5 km käimises. Ootamatuseks oli tema edu samal aastal kabemängus. Nimelt peeti suvel sõpruskohtumine ühe tugevama Eesti kabekeskuse Haapsaluga. Hiiumaa võistkonda kuulus ka Arvo Rist, kes alistas oma vastase mõlemas kohtumises kahel korral.
Arvo Risti edusammud spordiradadel jätkusid. Juba 1960. aastal tuli ta Eesti noortemeistriks kabes. Samuti oli ta kooli esindusmeeskondades kergejõustikus, võrkpallis ja lauatennises.
Ka kooli spordielu organiseerimisel oli ta edukas: ta valiti kooli kehakultuurinõukogu esimeheks. Selles ametis aitas Arvo Rist õpetajaid kooli võistluste läbiviimisel ja võistkondade komplekteerimisel. Sel ajal oli kord, et võistlustel osalemiseks oli vaja õppenõukogu otsust.
Meenub, et 1961. aastal, kui otsustati õppenõukogus Arvo Risti osalemist üleliidulistel kabevõistlustel, hääletasid kõik õpetajad selle poolt.
Veel üks huvitav seik võrkpallivõistustest. 1962. aastal peetud koolinoorte tsoonivõistlustel Kingissepas kohtusid Hiiumaa ja Rapla noored. Arvo Rist mängis teise liini põhiründaja kohal. Rapla poisid püüdsid teda kolme mängijaga blokeerida, aga Arvo oli väga osav hanitaja ja tõi sellega võistkonnale palju punkte. Mängu jälginud legendaarne võrkpallitreener Hugo Mets lausus, et võrkpall on ikka peaga mäng.
1962. aastal lõpetas Arvo Rist Kärdla keskkooli ja asus tööle Hiiumaa spordikomitee esimehena. See amet oli väga ebapopulaarne, seal ei püsinud keegi üle aasta, sest palk oli väike, kriitikat väga palju, materiaalne baas väga nõrk, Hiiumaal ei töötanud ühtegi palgalist treenerit. Arvo Rist aga töötas spordikomitee esimehena üle 20 aasta. Sel ajal toimusid Hiiumaal suured vabariiklikud võistlused: kalurikolhooside spartakiaad 1974 ja 1982 ning Jüriööjooks 1981.
Arvo Rist on juhendanud Kärdlas õpilaste kaberingi üle 30 aasta. Kõige edukam on olnud 1985. aasta, kui Kärdla keskkooli kabevõistkond tuli Eesti noorte meistrivõistlustel esimeseks ja esindas Eestit üleliidulistel Võlukabe võistlustel Armeenias. Medaleid on Hiiumaa õpilased võitnud ka Eesti noorte ja spordiühingu Jõud noorte meistrivõistlustelt.
Sihikindla töö ja suure andega on Arvo Rist saavutanud seda, et ligi 55 aasta jooksul on ta kuulunud Eesti parimate kabetajate hulka.
Lembit Sauer
spordiveteran
