Kõpu pakendite kogumise punkt ehk pakendijäätmemaja oli juba eelmisel nädalal jäätmeid nii täis, et sodi ulatus ukse alt välja. Uurisime Hiiu vallast, miks on kogumispunkt tühjendamata ja millal see tühjendatakse. Majandusosakonna juhataja Liili Eller selgitas teisipäeval saadetud kirjas, et valla töötaja kontrollib jäätmemaju vähemalt kord nädalas ja teavitab pakendiettevõtteid, kui on vaja graafikust tihedamat tühjendust, või siis tellib tühjenduse. Kõpu pakendijäätmemaja kohta saatis vald teate taaskasutusorganisatsioonile eelmise nädala alguses, aga ei saanud tagasisidet.
“Kui silmnähtavalt on märgata, et pakendimajadesse on jäetud jäätmeid nt ehitus-, olme-, elektroonika vms, mille äravedu ei kuulu taaskasutusorganisatsioonide kohustustesse, tuleb tühjendus tellida valla kulul,” märkis Eller.
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon teenusejuht Silver Tätte vastas valla saadetud järelepärimisele, et sai “antud objektist pildimaterjali ja olukord on tõepoolest jubedam, kui oskasin ette kujutada”.
Jäätmemaja tühjendati viimati 25. juunil. 9. juuli tühjenduse ajal aga ei saanud pakendiauto enam jäätmeid kokku korjata, kuna osaliselt oli tegemist olmejäätmetega. Tätte teatas, et OÜ Hiiu Autotrans tuleb 16. juulil [eile – toim] n-ö olmejäätmete ringiga ning koristab jäätmemaja. Ühtlasi seisis kirjas, et edaspidi tühjendatakse Hiiu valla kõiki pakendikogumispunkte iga nädal. Seda teevad jäätmekäitlejad AS Ragn-Sells ja OÜ Hiiu Autotrans. Järgnevad tühjendused on 16., 23. ja 30. juulil.
Hiiu Lehele selgitas Tätte, et juhul, kui panna pakendijäätmemajja olmejäämeid, mis sinna ei kuulu, siis pakendiauto neid minema ei vii, ja kogu sisule tellitakse olmejäätmete vedu. Samuti nagu juulis, tuli olmejäätmetesse saata Kõpu pakendijäätmemaja sisu ka aprillis ja mais.
“Me ei saa kohustada autojuhti kohapeal jäätmeid sorteerima ja see tähendab, et kõik jäätmemajas leiduvad jäätmed lähevad olmejäätmetesse ning pakendeid sorteerivate inimeste hool ja vaev nullitakse ära,” nentis Tätte.
Olmejäätmete veo eest, erinevalt pakendite veost, peab aga maksma omavalitsus, mille territooriumil pakendikogumispunkt asub.
Tätte pani inimestele südamele, et pakendipunktidesse ja jäätmemajadesse viidaks vaid taaskasutatavaid pakendeid, olmejäätmete koht aga on kodus asuvas prügikonteineris.
Tätte sõnul pole Kõpu pakendipunkti olukord Hiiumaal kõige problemaatilisem. On kohti, kus elanikud veel vähem hoolivad soovitustest, mis tavaliselt jäätmemajale kinnitatud.
Kokku on Hiiumaal 36 pakendipunkti, kus kogutakse taaskasutatavaid jäätmeid, paberit-kartongi, klaasi ja plasti.
