Austatud minister ja kantsler
Oleme siiralt imestunud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Sandra Särav-Tammuse väljaütlemistest Hiiumaa ettevõtluskeskkonna suunal 27. mai 2025 konverentsil “Piirkondlik ettevõtlus – külvame koostööd, lõikame edulood” ning peame oluliseks tuua esile järgmist.
Hiiumaa tähtsus Eesti regionaalpoliitikas ja majandusanalüüsis
Statistilised üldistused moonutavad tegelikkust
Statistikaameti poolt eelmise aasta lõpul ringlema lastud eksitavad ümardatud numbrid, mis näitasid, et Hiiumaa osatähtsus Eesti SKPs on 0%, on kahjuks jõudnud ka mitmete kõrgete riigiametnike mõtteviisi ja retoorikasse kui tõsikindlad faktid. Kurb. See näitab võhiklikkust ja teadmatust, mis olukord on Eesti suuruselt teisel saarel.
Kuidas keegi tegelikult ette kujutaks, et Hiiumaa osa Eesti SKP-s on NULL? Null on null. Zero. Nihil. Kas päriselt? Kuidas ei toimu ühtki palga välja maksmist, ühtki ostu, ühtki kütuse tankimist, ühtki side- ja telekommunikatsiooni arvet, ühtki turisti ööbimist, ühtki restoranikülastust? Isegi mitte jalgratta rehviparandust enne või pärast värskelt avatud RMK rattaradadele suundumist?
Hiiumaa ettevõtete müügitulu on üle 200 miljoni euro ning ettevõtete loodud lisandväärtus üle 67 miljoni euro, mõlemad näitajad on viimase 10 aasta jooksul teinud suure tõusu. Pindala ja rahvaarvu mõttes on 0,4 või 0.6 tegelikult päris suur saavutus per capita.
Hiiumaa kui 10 000 elanikuga eraldatud saar ei saa ega peagi konkureerima rahvaarvult ja SKP suuruselt Tallinnaga. Ega Tartuga. Väike SKP ei tähenda, et piirkond on väheoluline – hoopis vastupidi: see näitab, kus riigi regionaalpoliitiline roll peaks olema kõige tugevam.
Riik seab ise Hiiumaa majandusele piirangud
Kogu Hiiumaa ettevõtlus sõltub täielikult parvlaevaühendusest, mida korraldab, subsideerib ja reguleerib riik. Kaubad, toorained, kütus ja
toiduained tuleb tuua meritsi, mis tõstab kõigi toodete omahinda. Parvlaevade liinisagedus ja piletihind ei sõltu kohalike elanike ega ettevõtjate valikutest. Kahjuks.
Sisendite kallidus ja logistilised takistused loovad süsteemse ebavõrdsuse, mille pärast ei saa Hiiumaa ettevõtlust süüdistada.
Saarte puhul ei saa kasutada samu arvestuspõhimõtteid nagu maismaapiirkondade puhul – tegemist on geograafiliselt, majanduslikult ja julgeolekuliselt erilise alaga. Kõpu poolsaarele rajatav uus kaitseradar rõhutab saare julgeolekulist tähtsust.
Hiiumaa ümbruses asub märkimisväärne osa Eesti merealast, mille haldamine, kaitse ja monitooring on strateegiline ülesanne. Hiiumaa on osa UNESCO biosfääri programmialast, mis teeb saarest olulise pärandkoosluste ja -kultuuri hoiuala ka globaalses mõistes.
Erikohtlemine ei ole eelis – see on õiglane poliitika
Hiiumaa vajab sihipärast ja pikaajalist investeerimist, et:
· tagada sisemajanduslik tasakaal,
· hoida elanikkonda saarel,
· vältida ääremaastumist, mis on vastuolus Eesti strateegiliste regionaal- ja julgeolekueesmärkidega.
Hiiumaa ei tohiks jääda “SKP nulli” sildi varju – väikese panuse põhjus ei ole tahtmatus, vaid objektiivsed piirangud, mille leevendamine on riiklik vastutus.
Hiidlased pingutavad ja panustavad
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Eelpool nimetatud konverentsil kõlas ka asekantsleri suu läbi süüdistus, et hiidlased ei soovi oma saart arendada ega soovi hotelli. Tegelikkus on aga hoopis vastupidine. Hiiumaa ettevõtjate, arenduskeskuse, turismiklastri ja kohaliku omavalitsuse pingutused ettevõtluskeskkonna arendamisel ja turismisihtkoha tuntuse tõstmisel on viimase 4 aastaga toonud märkimisväärseid tulemusi. Hiiumaa on pildis nii rahvusvaheliselt kui siseturismi sihtkohana ning külastajate huvi kasvab. Exceli pealiskaudsel käsitsemisel võib tunduda, et absoluutarvudes ei ole näiteks välisturistide arvu kasv suur, kuid protsentides on see muljet avaldav 13%.
Hiiumaa valla arengukavas ja turismistrateegias on seatud eesmärgiks 200 hotellikoha loomine ning pingutusi sellel suunal tehakse nii eraettevõtluses kui ka PPP projektides. Oleme väga tänulikud kui valitsus, ministeerium või mõni muu riiklik organisatsioon vastava investori leidmisele kaasa aitab.
Soovime, et lõpetatakse Hiiumaa käsitlemine väikese osakaalu põhjal statistiliselt ebaolulisena ning võtta kasutusele eraldiseisev arvestusmudel saarte hindamiseks.
Kutsume austatud asekantslerit Sandra Särav-Tammust saarele visiidile. Eriti tore oleks, kui visiit õnnestuks ajastada samadele päevadele mõne meie suursündmusega, nagu Hiiumaa restoranide nädal, Sõru Jazz, Hiiumaa kodukohvikute päevad, Hiiu Folk või Pühalepa muusikafestival, neid on tegelikult väga palju.
Lugupidamisega,
Liis Lukas, SA Hiiumaa Arenduskeskuse juhataja
Kristel Peikel, Hiiumaa turismiklastri juht
Kulvo Pendra, Hiiumaa Ettevõtjate Liidu juhatuse esimees
Hergo Tasuja, Hiiumaa vallavanem
Samal teemal:
