Harda Roosna Kärdla osavalla vanema asendaja Triin Masingu sõnul on suurim ootus see, et lagunev hoone saab taastatud ja aktiivselt kasutusse.
“Vallal endal ei ole olnud võimalik oma vahenditega muinsuskaitsealust hoonet korda teha,” nentis Masing. “Kuna hoonele kehtivad muinsuskaitse eritingimused, siis selle kordategemine vajab eriteadmisi ja töö on kulukas.”
Neljapäeva, 16. detsembri istungil oligi vallavolikogu päevakorras eelnõu, millega vald annab otsustuskorras 30 aastaks tasuta kasutusse vallale kuuluva Vabrikuväljak 4 kinnistu ja sellel paiknevad hooned.
Kogemused loevad
Hoone kasutamise luba taotleb lühikese ajaloo ja pika nimega mittetulundusühing MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Saarte ühendus, mis asutatud tänavu septembris.
Ühing, mille juhatusse kuuluvad restauraatorid Karin Kirtsi ja Madis Mihkelsoo, esitas vallavalitsusele taotluse, saada tasuta kasutusse Vabrikuväljak 4 hoone 15. septembril.
Masing ütles, et tema teada MTÜ asutatigi selleks, et keskenduda Vabrikuväljak 4 kinnistu ja sellel oleva hoone korda tegemisele ning sellesse sisu loomisele.
“Kuigi loodud MTÜ on alles paar kuud vana, siis ei vallavalitsuses ega ka vallavolikogu komisjonides eelnõud arutades ei ole seatud kahtluse alla taotleja pädevust,” kinnitas Masing. “Uued tegijad on muinsuskaitse taustaga, suurte restaureerimisealaste kogemustega ja eriteadmistega.”
Positiivsena tõi ta välja veel selle, et ühing on väljendanud soovi tegemistesse kogukonda kaasata.
Raha hoone kasutamise eest vald ühingult küsida ei planeeri, kuid hoone hooldamiseks, parendamiseks ja renoveerimiseks tehtavad kulud kannab hoone kasutuselevõtja.
Volikogu eelarve-ja majanduskomisjon on eelnõud toetanud ning lisanud soovituse, et paari aasta möödudes võiks hinnata, kas ühingu tegevus on olnud tulemuslik.
Lühend Saarte SRIK
Karin Kirtsi rääkis, et MTÜ sai just sellise pika nime, kuna sarnased säästva renoveerimise infokeskused on mujal Eestis juba olemas, toimivad ja on ennast tõestanud. “Nimi kannab ja sisaldab väga selgelt seda, millele pühendutakse ja on ju loogiline valida sarnane nimi – oleme osa süsteemist,” selgitas Kirtsi.
Ühingu missioon on, aidata kaasa arhitektuuri-, kultuuri- ning miljööväärtuslike hoonete ning piirkondade kaitsele, säilitamisele ja säästvale renoveerimisele ning restaureerimisele. Selle ametlik lühend on Saarte SRIK ning põhikirja järgi hõlmab nende tegevus Hiiumaad, Saaremaad, Eesti väikesaari, Haapsalut ja Läänemaad.
Ootamatu teekond majani
Kui ühingu eestvedajad läksid Hiidlaste Koostöökogu nõustajate juurde arutama LEADER meetmesse esitatava projekti ideed, algsed plaanid muutusid.
Karini ja Madise kodu on Hiiumaal, neil on oma ettevõte, mis kaubamärgi Resthunt all toodab termokrohvi. Soov oli rajada säästva renoveerimise keskus oma koju, kus kõik vajalikud tingimused olemas, aga kõik muutus peale arutelu Leader tegevuskeskuse nõustajate Ilmi Aksli ja Reet Kokovkiniga.
“Ütleme nii, et meistrite majani jõudsime tänu hiidlastele, kes käivad ringi avatud silmade ja meelega – super toredad koostöökogu nõustajad viisid meid selle maja juurde ja ega palju veenmist meil vaja ei olnud. On ju kõik vanad majad ja asjad meie nõrkus, tahaks kõik oma tiiva alla võtta,” tõdes Karin Kirtsi.
Tehtud sai põhjalik ja korralik eeltöö ning algas see juba juunis, kui selgus, et vanal majal puudub korralik dokumentatsioon. “Olid küll aegunud eritingimused, aga sisuliselt sellega paberimajandus piirduski. Kuna oleme restaureerimise taustaga, siis meie jaoks on rohke asjaajamine täiesti tavapärane,” rääkis Kirtsi. “Alguses tuli saada üldse luba muinsuskaitseametilt, et me tohime seda maja uurida ja seal toimetada. Tuli saada hoone ajalooline õiend – tööd oli väga palju.”
Ta ei salgagi, et tööd sai tehtud õhinapõhiselt, vabatahtlikult, ilma rahata ja aega on sellele kulunud tohutult. Kõike seda on tehtud ka oma pere ning muude tegemiste arvelt ja siiski rõõmu ja kirega, kuna neil on suur soov anda see ajalooline hoone kogukonnale tagasi.
Madis Mihkelsoo ütles, et ta ei taha veel öelda, mis saab juhul, kui Leader-toetuste hindamiskomisjon nende rahastustaotlust ei toeta: “Ei taha veel nii mõelda.”
Karin Kirtsi andis teada, et kahjuks nädala alguses kogunenud komisjon ei pidanud nende rahastustaotlust piisavalt oluliseks ja seega Vabrikuväljak 4 taastamise plaanid hetkeseisuga peatuvad.
Kaasatakse kohalikke
Hoonesse on kavas rajada Säästva renoveerimise infokeskus (SRIK) ja hoone taastamisprotsessi soovivad nad kaasata kohalikud elanikud, et kogukond võiks infokeskuse loomisest osa saada.
“Soovime näidata, et muinsuskaitsealuse hoone taastamine ei pruugi olla nii keerukas protsess kui arvatakse,” ütles Kirtsi, kes usub, et vana maja olukord paraneb iga koolituse käigus.
Infokeskuses avatakse ka pood, mille kaubavalikus ökoloogilised/ looduslikud ehitusmaterjalid, töövahendid jmt.
Kavas on läbi viia õpitubasid eri sihtrühmadele, muuhulgas on plaan pöörata palju tähelepanu lastele.
Samuti soovitakse omanikke nõustada ning anda võimalus restaureerimisalaste teadmiste täiendamiseks valikainetena koostöös ülikoolide, ameti- ja kutseõppeasutustega.
Omanikud olemas
Kolmele 19. sajandi esimesel poolel rajatud Kalevivabriku meistrite elamule on kasutus leitud: nn Pikas majas on muuseum, Vabrikuväljak 6 oli Kärdla muusikakool ning nüüd on Baabade kohvik ja käsitööpood, Vabrikuväljak 2
hoonet taastab Hiiumaa käsitööselts. Ainsana seisis seni tühjana Vabrikuväljak 4 hoone, millele Kärdla linn omanikku ja otstarvet otsinud aastaid.
