Kui heita pilk tagasi meie lähiajaloole, selgub, et Hiiu saart on tabanud sõjasündmused just oktoobrikuus.
2. oktoobril 1944 tegid nõukogude väed dessandi Hiiumaale Heltermaa sadamasse. Kuna viimased sakslased taganesid 3. oktoobril kell kolm hommikul Orjaku sadamast Saaremaale, oli sellega Saksa okupatsioon Hiiumaal lõppenud.
Paraku oli õigus neil tuhandetel inimestel, kes Eestist punase tulva eest läände põgenesid – Eestis loodeti veel valge laeva peale, ent lääneriigid olid meid juba Kremli altarile ohvriks toonud. Nii algas viie aasta sees juba kolmas, lausa viiskümmend aastat järjepanu kestnud okupatsioon.
Võib ju küsida, miks saksa väed Hiiumaast nii kergelt loobusid? Selgub, et mõned sõjamehed säästavad oma sõdureid. Nii tegi ka Hiiumaa väegrupi juhataja Schirmer, kes hoolimata oma kõrgete sõjapealike käsust viis talle alluvad sõdurid Saaremaale, kus arvati olema rohkem võimalusi punaarmeele vastu panna. Selle otsusega säästeti tahtmatult ka vastase elavjõudu Hiiumaal ning saare vallutajad ei kohanud erilist vastupanu.
Mis täpselt toimus meie saarel 2.-3.oktoobrini 1944 on siiani täpselt teadmata, üksikuid väiksemaid kokkupõrkeid olevat siiski olnud.
Käsitledes Hiiumaa vallutamist punavägede poolt, peab rõhutama, sest Sovinformbüroo teates ja 1944. a ajakirjanduses on seda ka otseselt vallutamiseks nimetatud. Saaremaa vabastati, Hiiumaa aga vallutati.
Hiiumaa vallutamisel olid sunnitud osalema ka meie hõimuvelled soomlased, sest nn liitlaste järelevalvekomitee käsul (tegelikult ikkagi otse punaarmee käsul) võeti neilt 50 kaljast ja 50 mootorpaati koos meeskondadega Lääne-Eesti saarte vallutamiseks. Algne nõue oli anda lausa 200 alust, kumbagi liiki sada.
Pole see 1944 olnud ka esimene aasta, kus sõjasündmused Hiiumaad raputasid just oktoobrikuus. Võtame vaadelda 12.-21. oktoobri 1917 kui sattusime esimese saksa okupatsiooni alla. 12. oktoobril tegid sakslased dessandi Sõrule ja hävitasid Tohvri 120 mm suurtükkide patarei nr 34. Järgnesid jalgratturite väeosad 18. oktoobril ja 21. oktoobriks oli Hiiumaa keisrisaksa vägede poolt tsaarivene vägedelt vallutatud.
Andmeid sakslaste ja venelaste langenutest puuduvad, on vaid mõned sakslaste hauad Kuri, Kassari, Käina ja Kärdla kalmistutel ja Partsi mõisa maadel mälestuskivi kahele vene sõdurile. Sakslaste andmetel võeti kokku vangi 1200 Vene impeeriumi sõdurit.
20. oktoobril 1939 maabus Heltermaal üle 2000 nõukogude sõduri, kes kibekähku hakkasid baase ja rannapatareisid ehitama.
12. oktoobril 1941 tegid sakslased taas dessandi Sõrule (täpsemalt Külaküla ja Nurste randa ning Tärkmale) ja 22. oktoobriks oli saar nende käes. Selles operatsioonis “Siegfried” langes 82 saksa väe sõdurit ja punaarmeelasi 300 ringis. Vangi võeti üle 3000 punaarmeelase.
Nii võiksimegi hiidlaslikus huumorivõtmes lugeda oktoobrit Hiiumaale ohtlikuks ajaks kui need sündmused poleks nii kurvad olnud. Jääb loota, et ajalugu ennast enam kunagi nii karmilt ei korda.
URMAS SELIRAND
Hiiumaa muuseumi
direktor
