Kati Kukk Murranguline oli ettevõtte jaoks aasta 2017, kui käive kasvas 65 protsenti ja juurde võeti koguni 60 töötajat. Mullu võeti ette laienemine mandrile, kus oktoobris peaks valmima ettevõtte uus tsehh. Milline on ettevõtte seis praegu ja kas ka tänavune aasta võib kujuneda murranguliseks, sellest rääkis ettevõtte juhatuse liige Agur Nurs.
Milline oli kevadise koroonakriisi mõju teie ettevõttele?
Meile ei ole koroonakriis veel suuri jälgi jätnud. Tellimused on küll osadel klientidel vähenenud, samas aga on kliente, kelle tellimused on mitmekordistunud. Me ei ole pidanud tootmist katkestama ja töötajaid ka osalisele tööajale suunama, usutavasti see ka nii jätkub. Tuleviku suhtes siiski väga kindlat tunnet ei ole. Enamik kliente on ooteseisundis, on puhkuste aeg ja enne septembrit põhjapanevaid otsuseid ei tehta. Meie Harku logistika- ja tootmisüksuse hoone valmib plaanipäraselt.
Millised olid muutused teile olulistel välisturgudel?
Enamik meie toodangust läheb Norra, Rootsi, Poola, Soome, Läti turule. Kaubavahetusega ei ole õnneks seisakuid tekkinud. Poolas küll vahepeal piiri sulgemisel tekkisid veokite järjekorrad, kuid see olukord ei olnud kuigi pikk. Hea, et kaubavedudele ei seatud piiranguid – see oleks olnud väga valus.
Millist koroonakriisijärgset riigiabi olete kasutanud ja millist toetust veel vajaksite?
Naljaga pooleks võiks öelda, on läinud sedavõrd halvasti, et toetust ei ole õnnestunud riigilt saada. Veel on ennatlik hõisata, et oleme toetusteta kriisi läbinud, kuna kriis ei ole veel läbi. Seda, mis ees ootab, on isegi paljudel analüütikutel keeruline ette näha. Abiks oleks, kui riiki juhtivad poliitikud suudaks ka kuidagi kokkuleppele jõuda ja vähem üllatusuudiseid genereerida. Pean silmas päevapoliitikat, sest see kõik mõjutab ka ettevõtlust. Paljud kemplused jõuavad ka välisklientideni ning hinnapakkumiste arutelul on küsitud: “Mis teil seal toimub?“ Ettevõtted ei soovi riskida ega teha äri ebastabiilses piirkonnas.
Millised on ettevõtte arengud, uuemad tooted ja tehnoloogiad?
Teeme erinevatele päringutele pidevalt pakkumisi. Millised projektid õnnestuvad ja millised mitte, on kohe raske öelda. Tehnoloogiasse investeerimisel oleme seoses eelmainituga ka konservatiivsemad. Pidevalt käib tootmise efektiivsemaks muutmine, digitaliseerimine. Näiteks muudame tootmisprotsesse läbi LEAN-põhimõtte [nn timmitud ehk kulusäästlik tootmine – toim] selliseks, kus töökohad oleks ergonoomilised ja võimalikult vähe tehtaks lisaliigutusi, majasisene logistika toimiks võimalikult optimaalset teekonda pidi, tööriistad ja töövahendid oleksid loogilistes kohtades jne.
Millist abi on ettevõtjate ühendustesse kuulumisest praeguse olukorra lahendamisel ja pikemas perspektiivis?
AS M ja P Nurst on Eesti kaubandus-tööstuskoja, Eesti plastitööstuse liidu, Hiiumaa ettevõtjate liidu ja Hiiumaa metsaseltsi liige. Läbi nende organisatsioonide liigub erinevat infot, mis aitab kaasa erinevate otsuste tegemisel. Läbi nende organisatsioonide on meil võimalus kaasa rääkida, ettepanekuid teha. Üks viimaseid näiteid on, kui esitasime koos kaubandus-tööstuskoja liikmetega palve maksu- ja tolliametile ettepanekuga avaldada maksu- ja tolliameti veebilehel juriidilisest isikust maksuvõlglaste nimekiri koos maksuvõla suurusega. Seda palvet võeti ka kuulda.
Mis on saanud plasti-klastri ideest?
Plastiklastri loomine oli Hiiumaal aegu tagasi [2008–2009]väga aktiivne. Kahjuks üks väga tubli eestvedaja kolis oma perega Hiiumaalt Tartusse ja klaster jäi energilise eestvedajata, kelleta ükski klaster ei toimi. Praegu väidan, et Hiiumaa plastitööstuse ettevõtted suhtlevad omavahel, on kursis üksteise tegemistega ja teevad vajadusel koostööd, aga sellist ühist tegemist ei ole.
Küsis KATI KUKK
