Nõuka ajal täideti vundamendiauku isegi inimluudega

Käina elamuskeskuse ettevalmistustööde käigus avastati, et 80ndatel ehitatud spordihoone vundamendiauku oli täidetud Käina surnuaialt toodud ja inimluudega pikitud mullaga.
Käina spordihoone lammutus­tööde järel ja vundamendiaugu kaevamise käigus leiti pinnasest hulk inimluid.
Eeluuringuid teinud arheo­loog Monika Reppo osaühingust Agu EMS rääkis, et kui esialgu olid nii nemad kui muinsuskaitseametnikud veendunud, et tegemist on segipööratud matmispaigaga, siis ehitustööde eeluuringud andsid vastuse, mida kohalikud ilmselt ka juba aimasid.
Nimelt oli 1980. aastate lõpus Käina spordikeskuse ehitamisel vundamendi sisse­kaeve täiteks kasutatud Käina kirikaiast toodud pinnast, mis sisaldas hulgaliselt inim­säilmeid.
Luustik laguneb
“Põhjus, miks esialgu jäi mulje segipööratud matuse­paigast, on see, et mitmel juhul olid luustiku osad omavahel veel seotud,” selgitas Reppo. Tema sõnul võib see näidata, et täiteks sattumise hetkel ei olnud säilmed veel täielikult lagunenud ja miski hoidis neid veel koos.
“Erinevalt filmides ringijooksvatest skelettidest, on päriselt lõpuks luude vahel vaid õhk ning luustiku lahti­kaevamisel laguneb see laiali,” selgitas Reppo. “Mõne luustiku puhul näis selle osi koos hoidvat ka savine aluspõhjapinnas, kuid peamiselt oli tegemist liivaga, mis on ehituse seisukohalt küll kindlasti hea täitematerjal, kuid õnneks tänasel päeval reeglina enam nii julmalt inimsäilmetega ei käituta.”
Luu-uurija töölauale
Eeluuringuteks kulus kolm päeva, suurema osa järele­valvega jõuti ühele poole teisi­päeval. Esimesel päeval olid Reppol välitöödel abiks Riina Riiel-Mürk ja Heiki Mürk. “Nende abita oleks töö võtnud hulgaliselt rohkem aega,” kinnitas Reppo.
Luustike osad ja lahtised luud korjati kokku, sildistati ning osa neist saadeti Tartusse, kus neid hakkab uurima osteloog ehk luu-uurija. Luud pestakse ja sorteeritakse. Luu-uurija vaatab leitud luud üle ning koostab nende kohta aruande, kuhu läheb kirja luudega seonduv info: isikute hulk, sugu, vanus, patoloogiad ehk vigastused, luudel avalduvad haigused, kulumised jms. “Kuna Eestis on luu-­uurijaid vähe ning nende tööpõld üsna lai, läheb selle osaga uurimistööst veel aega,” ütles Reppo.
Seetõttu ei saa ka leitud isikute täpset arvu varem määrata. “Kindlasti oli neid üle kümne, otsustades pealuukatkete põhjal,” rääkis Reppo.
“Eriliste patoloogiate vms ilmingutega luud võivad jääda Tartusse luukogusse, kuid üldiselt lähevad luud peale analüüsimist ümbermatmisele,” ütles Reppo. Praeguseks ei ole veel kokku lepitud, kuhu luud maetakse.
Tehtud tööde kohta esitab Monika Reppo aruande, mis läbi muinsuskaitseameti hallatava kultuurimälestiste registri peaks edaspidi ka avalikult kättesaadav olema.
“Kaevetööd elamuskeskuse ehitamisel jätkuvad ning kindlasti on veel üksikuid luid lahtiselt pinnases, mistõttu hoian töödel pisteliselt silma peal, et kõik leitud luud leiaks tee ehitusplatsilt ära,” lisas Reppo.