Üheksandat korda võitis kreeka-rooma maadluse Eesti meistri tiitli 2006. a maailmameister ja mullune olümpiahõbe Heiki Nabi.
2.–3. veebruarini viidi Põltsamaal läbi Eesti maadluse 125. juubeliaasta meistrivõistlused vaba-, naiste- ja kreeka-rooma maadluses täiskasvanutele. Pärast võistlust andis värske Eesti meister Hiiu Lehele intervjuu.
Kuidas jäite tänase võistlusega rahule? Kuidas meeldib Põltsamaa treening- ja võistluspaigana?
Heiki Nabi: Jäin enda esinemisega igati rahule, sest tulin siia koormustreeningute pealt, mida alustasin kuu aega tagasi. Kehas on veel kangus, kuid maadlesin sellegipoolest hästi, võitsin kõik matšid kindlalt. Põltsamaa linn mulle meeldib, väga hubane koht. Olen siin mitmel korral olnud treeninglaagris ning osalenud võistlustel. Spordihallis on suur ja korralik maadlussaal ja võistluste korraldus on siin alati tasemel. Kõik on viimase peal!
Noortele vabamaadlejatele on olemas seeriavõistlus Nublust Nabiks. Kas olete rahul, et Teie nime selles sarjas kasutatakse?
See on väga tore, kui on sinunimeline võistlus ja saad olla eeskujuks noortele sportlastele. Loodan, et sellest võistlussarjast kasvavad välja sellised maadlejad, kes võidavad medaleid suurvõistlustel. Tähtis on, et noored usuksid, et neil on selline võimalus olemas. Peab vaid tahtma ja pingutama.
Alustasite oma sportlaskarjääri vabamaadlejana. Kuna Audentese spordikoolis seda stiili ei harrastata, hakkasite tegelema kreeka-rooma maadlusega. Ajaloost on teada, et mõlemas maadlusviisis on võitnud suurvõistluste medaleid Kristjan Palusalu, August (Ago) Neo, August Englas…
Kas saaksite sellise saavutusega hakkama?
Maadlus on arenenud ja läinud spetsiifilisemaks.
Maailmatasemel ei ole hetkel ühtegi sportlast, kes tegeleks mõlema maadlusviisiga. Nende maadlusstiilide erinevus läheb üha suuremaks, kasvõi treeningu osas. Raske on mõlemal alal tippu tõusta. Päris võimatu see küll ei ole, aga siis võin jääda mõlemal alal keskpäraseks. Ma ei hakka sellega riskima.
Märtsis toimub Gruusias EM ja septembris Türgis MM, kuidas nendeks võistlusteks valmistute, kas samamoodi kui olümpiamängudeks?
Ettevalmistus tänavusteks suurvõistlusteks on teistsugune kui olümpiamängudeks. Enne olümpiat olin väga palju laagrites ning rõhk sai asetatud põhiliselt maadlusele. Kuna tänavuse hooaja ettevalmistust alustasin alles jaanuaris, siis Euroopa meistrivõistlustele lähen rohkem kangitrenni pealt. Vaatame, mis seisu suudan ennast viia. Maailmameistrivõistlusteks panen rohkem rõhku võimsusele, kaalu tõstmisele ja massi saamisele. Soovin selleks ajaks juurde võtta 4–5 kilogrammi. Tahan järgmiseks olümpiatsükliks olla tugevam, võimsam ja kaalult raskem. Leian, et see annab mulle eelise.
Eestis ei ole Teil võrdväärseid sparringpartnereid. Kust neid leiate?
Kui tahad paremaks minna, siis pead treenima endast võimsamatega – selline on reegel. Maailmas on palju häid maadlejaid, kuid kõik ei soovi erinevatel põhjustel koostööd teha. Me oleme korraldanud ühislaagreid Ukraina, Valgevene, Poola ja Bulgaaria maadlejatega. Veel enne EM-i lähen laagrisse Bulgaariasse ja Poolasse, kus saan harjutada nende riikide tugevamatega.
Paljud tippsportlased loovad omanimelised koolid ja toetavad neid. Kas olete mõelnud maadluskooli asutamisele oma
sünnisaarele, või üldse Hiiumaa maadluse toetamisele? Milline on Hiiumaa maadluse hetkeseis?
Praegusel hetkel ei ole Hiiumaal maadlustreenerit, pole isegi kohta, kus maadlustrenni teha. See on kurb tõsiasi. Mina jõudsin maadluse juurde tänu Tiit Madalveele, kes on juba 75aastane. Hiiumaale oleks vaja noort entusiastlikku treenerit, kes hakkaks maadlushuviliste lastega tegelema. Kui ei ole treenerit, siis pole ka sportlast. Kuna tegelen aktiivselt tippspordiga, siis maadluskooli asutamisele ma veel ei mõtle. Võib-olla kunagi hiljem.
Küsis JAAK VALDRE
