repro Eestis kokku registreeriti 2020. aastal 25 817 kuritegu, mis on 1352 võrra vähem kui aasta varem. Raskemaid ehk esimese astme kuritegusid registreeriti 1537 ja kergemaid ehk teise astme kuritegusid 24 280. Mõlemal juhul oli kuritegude arv läbi aegade väikseim.
Registreeritud kuritegude arv on alates 2013. aastast vähenenud rohkem kui poole võrra. “Vahepealsetel aastatel on toimunud kõikumisi nii paremuse kui ka halvemuse suunas, ent möödunud aastal oli registreeritud kuritegude arv läbi aastate madalaim,” märkis statistikaameti analüütik Erik Lest.
Isikuvastaseid kuritegusid registreeriti aasta jooksul 7464, neist vägistamisi 152, raskete tervisekahjustuste tekitamisi 77, tapmisi 37 ning mõrvu 13. Nii tapmisi kui ka mõrvu oli aasta varasemaga võrreldes 8 võrra rohkem, vägistamisi seevastu 51 võrra vähem.
Varavastaseid kuritegusid registreeriti aasta jooksul 9955. Aastases võrdluses registreeriti vähem röövimisi, omastamisi ja väljapressimisi, aga vargusi, kelmusi ning asjade omavolilise kasutamise juhtumeid oli mõnevõrra enam. Liikluskuritegusid registreeriti 3468, mis on samas suurusjärgus aasta varem registreerituga.
Majandusalaseid kuritegusid registreeriti 208, mida on aasta varasemaga võrreldes 171 võrra vähem. Tegemist on läbi aastate kõige madalama registreeritud majandusalaste kuritegude arvuga.
Saared ikka kõige turvalisemad
Kõige enam langes registreeritud kuritegude arv Põlvamaal (22,2%), Läänemaal (13,1%), Järvamaal (12,6%) ning Jõgevamaal (12,6%).
Kuritegude arvu kasvu poolest aga paistsid silma saared – näiteks Hiiumaal registreeriti võrreldes 2019. aastaga koguni 75% ja Saaremaal 15,5% enam kuritegusid.
Absoluutarvude poolest on saared siiski jätkuvalt üsna turvalised, sest Hiiumaal registreeriti kokku 154 ja Saaremaal 372 kuritegu, rõhutas Lest ja tõi võrdluseks, et ainuüksi Tallinnas registreeritud kuritegude arv oli 9635.
Kõige rohkem registreeriti kuritegusid 10 000 inimese kohta Ida-Virumaal (271), Valgamaal (212) ja Harjumaal (204) ning kõige vähem Saaremaal (112), Järvamaal (133) ja Viljandimaal (140).
Üks arvutikelm tõi suure kasvu
Aasta algul ütles Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp Hiiu Lehele, et tegelikult on saare kuritegevuse eelmise aasta numbrilised näitajad suhteliselt sarnased varasemate aastatega. Muutus aga on tingitud sellest, et mullu menetles politsei ühte arvutikelmustega seotud kriminaalasja, milles 58 erinevat kuriteoepisoodi. “Sellest ühest kriminaalasjast siis ka selline mammutkasv ja see viskab registreeritud kuritegude arvu nii kõrgeks,” selgitas ta.
Kärdla politseijaoskonna andmetel sai 2018. aastal Hiiumaalt kirja 71 ja 2019. aastal 88 kuritegu, aastal 2020 aga koguni 138. See arv erineb statistikaameti toodud arvust 154, kuna registreeritud kuritegude andmed sisaldavad seal ka kuriteokatseid.
Jaanuari lõpuks oli mullusest 138 kuriteost 120 juba tõendatud ning prokuratuuri oli politsei jõudnud materjalid ära saata 109 kuriteo kohta.
