Kummaline ja mõistatuslik paik Suuremõisa jõe ja Salinõmme tee vahel. Asub küll metsa sees, aga on üsna hõlpsasti leitav, vaid 70 m teest eemal.
Kaardifriikidele on kindlasti tuttav valik Maa-ameti kaardirakendustes – reljeefikaart. Sealt paistabki see justkui poolelijäänud kaitserajatis oma bastionide ja vallikraaviga nagu mingi ilmutus. Eriti huvitavalt veel siis, kui lisada kaardile veetaseme tõusu mudel (2 m).
Kristiina Hellström, maastikuarhitekt ja Suuremõisa pargi ajaloo uurija.
Aga mingem kohale. Vaose metsa jõudes tervitab sind Suuremõisa metsaülema Ahrensi vaim – tema ,,valitsusaastatel“ 1884–1907 sai see kunagine lage ja kohati vesine karjamaa metsastatud, peamiselt männiga, sekka tamme ja võõrokaspuid – lehiseid, euroopa nulgu, sitka kuuske jt. Nüüdseks on suurem osa sellest (riigi-)metsast juba raiutud, Suuremõisa ,,parkmets“ muidugi välja arvatud. Kuid linnamäe ja tee vahel on RMK säilitanud väikese metsatuka (aitäh!), kus kõrguvad ülimalt väärikad 50–65 cm rinnasdiameetriga männid ja kuused, ju siis umbes 120–130 aastat vanad. Nende vahel on nooremaid leppi ja sookaski, aga ka tammesid ja pärni. Viimastel aastatel ümberkukkunud puud on jäetud maha. Linnamäest põhja poole jääb lepik, lõunaküljes kasvab sihvakas ligi 20-aastane kasenoorendik.
Märtsi algul on vallikraavis veel jää. Suvel pole vist vettki? Lisaks kahele bastionile paistab ka kolmas, poolik. Läänepoolsel kõrgendikul kasvavad kaks väga võimast pärna, üks kahe-, teine 4-haruline (harud 60–75 cm). Bastionide vallid ei ole just eriti kõrged, raske on uskuda, et mõni vaenlane nende vallutamisest tagasi kohkunud oleks. Või mida siin vallutada oligi – Salinõmme saart? Või oli Suuremõisa jõel sadam lahinguvalmis purjekatega? Muistne sõjasadam olla siin kusagil ju olnud. Pärandkultuuriobjektina on linnamägi inventeeritud ja EELIS-sse kirja pandud 2010. a. Seal on Vello Kaskori vihje Liivi sõdadele. Arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt on pakkunud võimalikuks rajamisajaks Kalmari sõda 1612–13, mil Taani väed Hiiumaad rüüstasid.
Linnamäe ajaloost on aga täpselt niipalju teada, kui vanadelt kaartidelt paistab. Suuremõisa mõisa 1875–77. a koostatud kaardil (EAA.3724.4.748) on ,,Linna mäggi“ oma vallikraaviga ilusti peal, ümberringi lage karjamaa (samamoodi on Valipel näidatud ,,Linna mäggi“).
On arvatud, et ehk kuulus see rajatis toonase maastikupargi juurde kui iluasi. Kuid linnamägi on joonistatud ka 1806. a paiku koostatud Hiiumaa kaardile (EVM N 185:14-19), enne kui maastikupargi kontseptsioon üldse Suuremõisa jõudis. Seega pole usutav, et tegu on pargirajatisega.
Olgu kuidas on, aga muinsuskaitse all see linnamägi igatahes pole ehkki võiks olla, seda ka muinsuskaitsespetsialist Dan Lukase arvates.
Linnamägi 1877. a mõisakaardil (EAA.3724.4.748)
Linnamägi 1806. a paiku koostatud Hiiumaa kaardil (EVM N 185:14-19)
Linnamägi Maa-Ameti reljeefikaardil, koos 2 m veetaseme tõusu mudeliga.
