erakogu 
erakogu Jaanuaris sai Hiiumaa vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Kristel Pisa meili, kus teatati, et teda on nomineeritud noortevaldkonna tunnustussündmusele. Alles hiljem sai Kristel juhuslikult teada, kuidas tema esitamiseni jõuti. “Üks mu sõpradest ütles, et tema on selle taga. Talle oli jäänud silma, et ma teen põnevaid asju. Nii võttis ta ühendust minu kolleegidega ja isegi mu lastega ning hakkas nende kaudu minu töö kohta rohkem uurima.”
Alustas Emmaste noortekeskuses Kristel Pisa on noorsootöövaldkonnas ametis 2010. aasta kevadest, kui ta asus tööle Emmaste noortekeskusesse. Seega täitus tal möödunud aastal juba kümme aastat noorsootööd.
Alustada tuli kitsastes tingimustes Emmaste päevakeskuse hoones: “Seal oli üks väike tuba, mida pidi ise kütma, ise koristama, WC oli õues.”
Kristelit kehvad tingimused aga ei heidutanud, sest tehti palju lahedaid asju ja keskusel olid ka omad toredad tavad. Näiteks tuleb meelde noorte muusikute päev, mille algatas eelmine noorsootöötaja. Veel meenuvad matkad ja mitmed projektid, millega sai noorte elu rikastada. Näiteks viidi Emmaste noored 2017. aastal rahvusvahelise noortevahetuse raames Sloveeniasse.
Kristel Pisa ütles, et talle meeldib töötada noortega, sest valdkond on väga mitmekesine: “Noorsootöös on nii palju võimalusi teha erinevaid asju, see ei ole kunagi üksluine ega igav ja nii tore on näha kõrvalt noorte arengut ja edasiminekut.”
Meeldib näha noorte arengut
Varem sotsiaaltööd õppinud Kristel täiendab end praegu ülikoolis sotsiaalpedagoogika valdkonnas ja leiab, et seda saab väga hästi noorsootööga siduda.
“Ka noortekeskuses tuleb tegelikult palju sotsiaalpedagoogilist tööd teha,” sõnas ta. Näiteks viis Kristel aastatel 2014–2015 läbi projekti “Agressiooni asendamise treening”, mille raames osales kuus poissi 30 kohtumisel, kus nad õppisid oma sotsiaalseid oskusi arendama.
“Oli üks poiss, kes oli väga üksinda. Tal ei olnud sõpru, noortekeskuses istus ainult arvutis ja mängis sõjamänge. Teised kartsid teda, kuna ta ei osanud oma tundeid rahulikult väljendada,” meenutas Kristel. Seesama poiss sai projektis osalemisest nii suure tõuke, et muutus peaaegu tundmatuseni. “Ta leidis grupist sõbra, hakkas inimestega rohkem suhtlema ja ei pannud enam arvutit käimagi,” rääkis Kristel, kuidas poiss sai üle sellest, et suhtleb ainult arvutiga. “Lihtsalt imetlusväärne on näha selliseid tulemusi!” nentis Kristel, kelle tööd selle noormehega tunnustas ka kool.
Käinud läbi kõik tasandid
Praeguseks on Kristel Pisa töötanud peaaegu kõigil Hiiumaa noorsootöö tasanditel. Ta ise hindab iga ametit väärtuslikuks kogemuseks.
“Alustasin noortega noortekeskuses, vahepeal sain proovida ka juhataja asendaja ametit. 2019 sai minust noorsootöö koordinaator ja nüüd on mu ametinimetus noorsootöö spetsialist. Iga roll on andnud mulle palju ja olen saanud igas ametis ühtlaselt panustada.”
Kristeli sõnul on tema karjäär noorsootöös olnud nagu pidev kasvamine, samas on enim hinge jäänud ikka otsene töö noortega.
“Eriti tore on saada noortelt vahetut tagasisidet. Olen teinud palju laagreid ja kui selle lõpus noored tänavad või räägivad, mida nad on õppinud, siis see on väga eriline kogemus,” ütles ta.
Virtuaalne tulevik?
Suurimaks väljakutseks nimetab Kristel Hiiumaa eri piirkondade sidumist ühtseks tervikuks. “Praegu on meil kõik piirkonnad väga omanäolised ja teevad noorsootööd oma piirkonna eripäradest lähtuvalt,” rääkis ta.
Üks võimalus piirkondi siduda oleks näiteks Hiiumaa noortevaldkonna arengukava, kus keskendutaks ühtsele kvaliteedile ning ressursside paremale jagamisele.
Samas loodab Kristel Pisa, et kõigist koroonaaja mõjudest hoolimata säilib noorsootöös siiski isikliku kontakti osatähtsus.
“Hästi palju tehakse praegu virtuaalseid asju ja arendatakse e-noortekeskuse kontseptsiooni. Samas otsekontakt noorega peaks säilima, et kogu noorsootöö virtuaalmaailma ära ei kaoks,” soovis ta. Näitavad ju ka kurvad numbrid statistikas, et noorsootöötajal on järjest suurem roll, et noori märgata ja toetada.
HENRI REEDER
