Ametlikele andmetele tuginedes võib öelda, et umbes kümnendik eestlastest elab praegu välismaal. Miks?
Hiiumaa muuseumi Pikas majas on 10. juunini avatud Kärdla kooliõpilaste väljarände teemaline näitus “1/10 eestlust”, mis püüab sellele küsimusele vastuseid leida.
Näituse eel uuriti põhjusi, miks Kärdla kooli lõpetanud noored võõrsile lähevad ja mida nad arvavad elust kaugel kodumaast. Näitusel tutvustataksegi uurimistöö tulemusi.
Erinevate lahkumislugudega saab näitusel tutvuda nn keskmise väljarändaja tüübi kaudu, mille loomisel lähtusid näituse koostajad lahkumise motiividest, eesmärkidest ja tegevusalast välismaal. Nendeks tüüpideks on ajutine ja pikaajaline väljarändaja, seljakotirändur ja pendelrändaja. Tihtipeale võib üks lahkujatüüp minna üle teiseks ning kindlasti on neidki, kes on Eestist lahkunud või ära käinud mitmel erineval põhjusel.
Näitusel näeb ka esemeid, mida välismaale kaasa võetakse, kodustele saadetakse või mida välismaal tarvis läheb. Samuti on pilte sellest, kuidas võõrsil elatakse, ja jagatakse konkreetsete väljarännanute lahkumisega seotud mõtteavaldusi.
Näitus püüab anda ülevaadet sellest, miks ja kuhu hiidlased välja rändavad, mida nad välismaal teevad ja kuidas mõjutab nende lahkumine Hiiumaale jäänud lähedasi.
Mullu suvel ja sügisel intervjueerisid ERMi töötajad, Tartu ülikooli tudengid ja Kärdla ühisgümnaasiumi õpilased välismaal elavaid või elanud hiidlasi ning nende lähedasi. Käsitleti nii minekupõhjusi kui ka võimalikke tagasitulekuplaane. Põhirõhk oli küsimusel, milles väljendub välismaal elades väljarännanute eestlus. Näitus on intervjueeritute räägitud lugude ning vestluste käigus üles kerkinud teemade koondamise ja analüüsi tulemus.
Näituse kuraatorid on Adele Vaks ja Priit Kivisilla Kärdla ühisgümnaasiumist, Jaanika Jaanits ja Ehti Järv Eesti Rahva muuseumist ning Katre Koppel Tartu ülikoolist, kujundaja Urmas Liit.
Näitus valmis Eesti Rahva muuseumi, Kärdla ühisgümnaasiumi ja Hiiumaa muuseumi koostöös, toetas Eesti Kultuurkapital.
