erakogu Heal omanikul on oma metsaga kindlasti hingeside, kuid ma pole veel tõesti kohanud kedagi, kes metsa laseks mädaneda lihtsalt mingi põhimõtte pärast.
Niisiis laiutab energiavõsa erametsades lihtsalt seetõttu, et suur osa omanikest pole oma vastutust teadvustanud või ei mõista, et selline mets lapselastele tulu ei tõota. Oma metsa pole viimase raie järel ehk aastaid vaatamaski käidud. Selline lugupidamatu ja tarbijalik suhtumine metsa on tõesti probleem.
Raiejärgne metsapilt omaniku teha
Omaniku kaitseks peab ütlema, et raieid tehes ots otsaga kokku tulla on paras pähkel, seda eriti just hooldusraiete puhul. Küllap otsitakse odavamat töötegijat või üritatakse oma nõu ning jõuga toime tulla – ent ka tulemus on vastav.
Kindlasti väärib mets austusega kohtlemist. Kehva töökultuuri ja lugupidamatut suhtumist ei saa õigustada. Metsaomanikele mõeldud õppepäevadel selgitavad ühistute esindajad pidevalt, miks metsa ülestöötamisel on mõistlik (ka majanduslikult!) valida hea taustaga, ehkki mõnevõrra krõbedama töötunnihinnaga firmasid.
Veel üks asi, mida metsaomanik kindlasti mõjutada saab, on tööde tegemise aeg. Tänavune talv on olnud eriline – külm jäi hiljaks, paljud omanikud alustasid töid pehmel ajal – tulemuseks ongi inetu raiejärgne metsapilt. Paratamatuseks seda aga pidada ei saa – metsamajandamiskava, mille alusel planeeritakse tööde järjekord, võimaldab plaane teha paljude aastate peale ette. Kui talv ongi ilma poolest nagu tänavune, saab töö lükata edasi järgmisse talvehooaega või siis vähemasti suvesse, kui maapind pole tüma.
Iga töö õigel ajal
Metsa hooldamata jätmine tähendab metsaomanikele rahalist kaotust, kuid valesti tehtud metsa hooldamine on metsaomanikule mõnikord suuremgi rahaline kaotus.
Küps mets on üldjuhul mõistlik raiuda lageraiena ja seejärel panna kasvama uus metsapõlvkond. Kui puu on kasvuküps, siis tema juurdekasv väheneb. Kännu välimises ääres lähevad küpsel puul aastarõngad nii tihedaks, et on pea eraldamatud. See tähendab, et puistu enam juurde ei kasva ja on raieküps. Kuusk tulebki võimalikult kiiresti ära raiuda, männikut võib mõnda aega hoida.
Kas 70–80 aastast metsa on vara üles töötada, sõltub puu diameetrist. Viljakal maal on kasvukiirus suurem, vaesemal maal kasvab puu aeglasemalt.
Selleks, et metsast üldse asja saaks, on vaja õigel ajal teha valgustus- ja harvendusraieid. Kui harvendus siiski hiljaks jääb, siis peab piiri pidama ja metsa korraga mitte liiga hõredaks võtma.
Noores metsas tuleb rassida
Metsa uuendamine tundub lihtne – võtad metsa maha, istutad taimed asemele ja uus mets saab kasvuhoo sisse. Nii lihtne see päris pole. Pole mõtet kelkida maha pandud taimede arvuga, kui jätad need hooldamata. Esimesel kevadel läheb taimedest keskmiselt 70 protsenti kasvama, edasi langeb ka sealt veel osa välja. Kaks-kolm kevadet tuleb kindlasti taimi juurde panna.
Kui istutatud metsataimed jäävad omapäi ja hooldamata, siis olenevalt kasvukohast võtavad võimust sarapuu, paju ja valge lepp – ja nende juurdekasv on vägev ja istutatud taimed hukkuvad. Või siis tuleb haavavõsa peale, mis omakorda tähendab, et põder on varsti platsis.
Uue metsapõlve kasvatamine on vaevarikas ja kulukas tegevus. Õnneks praegu Eesti riik doteerib seda tegevust ja kõigis maakondades on olemas ka tegusad metsaühistud, mis omanikult selle kõige organiseerimise enda peale võivad võtta.
Milline on ilus raielank?
Eeskujulikul raielangil on näha, millele tasub rõhku panna: kokkuveoteid ei tehta sirgeid, mets on ühtlase tihedusega, kasvavad puud on töö käigus rikkumata, oksad kogutakse kokkuveoteedele või hooldusraietel võivad jääda ka laiali.
Raielank on ilus siis, kui kännud on madalad. Kõrged kännud on puidukahjurite sigimise koht, samuti võivad need takistada lageraielankidel tulevastele metsakultuuridele maapinna ettevalmistamist. Paksu lumega talvedel võivad paraku siiski jääda kõrgemad kännud, sest harvester ei suuda suruda pead läbi lume. See ei ole metsa ülestöötaja süü ega lohakus. Aga kindlasti on see probleem.
Hooldusraie pole rahateenimiseks
30–35 aastat pärast metsa istutamist tuleb omaniku jaoks esimene aeg, kui metsast saab puitu. See ei tähenda aga, et eesmärgiks tuleks seada raha saamine. Hooldusraie eesmärk on see, et mets jääks ilus ja teeniks selle raha metsaomanikule siis, kui see on küps.
Võimalus testida metsa ülestöötaja usaldusväärsust on küsida hooldusraie puhul täpset prognoosi, kui palju raha saab. Puu kõverused või haigused on nimelt näha enamasti alles siis, kui puu on pikali. Näiteks kui on kahepoolne kõverus, siis läheb palk kindlasti praaki. Niisiis peaksid metsaomanikus sellised reipad pakkumised tekitama hoopis kõhedust – oma raha te ilmselt saate, aga tulemus kajastub ka metsapildis. Mets narritakse ära ja tegijal on tegelikult ükskõik, mis sa ta tööst arvad. Enam ta sinuga tõenäoliselt ei kohtu.
Samas sõltub heast raiemehest väga palju – kui ta on tark, toob ta metsast palju kõrgema ja väärtuslikuma sortimendi puitu välja. Seega tuleb metsa ülestöötaja valimisel eelistada korralikumat, ehkki enamasti ka kallimat tegijat. Kogemused näitavad, et “puuduolev” raha võetakse suure tõenäosusega metsaomaniku teadmata tema metsast ära. Näiteks võidakse teha nii, et ei näidata kogu saadud puidu kogust, paberi peal tehakse kallimast palgist odav paberipuu vms.
Metsaomanikul tasub ka silmas pidada, et kui kõik metsaraiega seonduv, alates raiest kuni metsamaterjali müügini, on ühe firma käes, siis pole metsaomanikul praktiliselt võimalik saada ülevaadet tema metsast tegelikult raiutud koguste üle.
Hindadel oma loogika
On tõsiasi, et harvendusraiete tegemine maksab pea poole rohkem kui lageraie tegemine. Masin töötab mõlema puhul ju ikka ühtemoodi.
Suurte tööde ja koguste puhul on kuluefektiivsus suurem (iga tihumeetri ülestöötamine maksab vähem), samuti on puidu ostja valmis suuremate koguste eest paremat hinda pakkuma. Seetõttu on ühistegevus erametsanduse arengus oluline – omanik võidab tulus ja vähendab kulu, sest mängima hakkavad suured kogused. Kui näiteks oma väikest puidukogust üksi müüa, makstakse omanikule sageli 15–20 protsenti koorma pealt vähem.
Suur hinnavahe tekib omanikule ka erisortimentidega – kui kasepakku on vaid paari-kolme tihumeetri jagu, pole seda kuhugi panna, sest seda eraldi vedada ei tasu. Hinnaline pakk läheb kas kütteks või paberipuuks. Lähikonnas ühiselt tegutsevatel metsaomanikel oleks aga võimalik ühiselt koorem kokku saada ja seeläbi kordades paremat hinda küsida.
Regina Hansen
Erametsakeskus/Eesti Erametsaliit
