Aimar Rakko Sellega saab alguse meriforelli keerukas elutee. Viis-kuus kuud peale sügisest kudemist ehk siis aprillis-mais koorub marjaterast noor forell. Oma sünnijõkke jääb ta keskmiselt kaheks aastaks ning siis laskub merre, et suguküpsuse saabudes tulla tagasi oma sünnijõkke.
Kuna meriforelli areng on sedavõrd pikk ja siiani ei olnud meil väga häid teadmisi kudejõgede kvaliteedi kohta, siis aastatel 2011–2012 viidi keskkonnaministeeriumi eestvedamisel läbi meriforelli kudejõgede uuringud Hiiumaa vooluvetel.
Uuringu eesmärkideks oli hinnata meie saare vooluveekogude sobivust meriforelli sigimispaigana, määrata sigimis- ja noorjärkude kasvualad ning nende kvaliteet ja potentsiaal, katsepüügid praeguse taastootmise hindamiseks, meriforelli taastootmist mõjutavate ohu- ja mõjutegurid ning vajalikud kaitsemeetmed.
Uuringu viisid läbi Rein Järvekülg ja Raul Pihu Maaülikoolist.
2011. aasta suvel uuriti läbi Hiiumaa lõuna- ja läänepoolsed jõed ning ojad ja mullu suvel ülejäänud. Kokku hinnati 24 suuremat veekogu.
Hiiumaa jõgede taastootmisvõime kehv
Hiiumaa veekogusid iseloomustab kõige paremini nende väiksus ning väga suur mõjutatus maaparanduse poolt. See tähendab, et vooluhulgad on väikesed ja tänu kraavitatusele on looduslike lõikude osakaal ja kudealadeks sobivus küllaltki väike. Lisaks on mitmete veekogude probleemiks sügistormidega kinnikanduvad ja roostuvad suudmed. Uuritud jõgedest olid enam kui pooled meriforelli seisukohalt väga väikese või keskmise potentsiaaliga (Luguse, Tulimurru, Jausa, Leetselja, Vanamõisa, Luidja, Jõeranna, Kärdla jt). Hea potentsiaaliga (A-elupaiga klassiga) on Hiiumaa vooluveekogudest ainult Vanajõgi, Õngu oja, Poama oja ja Nuutri jõgi. Väga hea potentsiaaliga (AA-elupaiga klassiga) veekogusid Hiiumaale ei määratud.
Seega võiks uuringu kohaselt Hiiumaa vooluveekogude forelli maksimaalne tootlikkus ideaalsel juhul võiks olla vaid 736 laskujat aastas. Reaalselt on taastootmine aga oluliselt madalam. Nii mõneski veekogus, mis elupaigahinnangu järgi võiks sobida forellile, forelle tegelikult ei leidu.
3,8 tonni forelli
2012. aasta püügitulemuste järgi püüti Hiiumaalt harrastus- ja kutseliste kalurite poolt kokku 3,8 tonni meriforelli ehk kui arvestada kala keskmiseks kaaluks 2 kg, siis 1900 kala. Selline püügimaht on võimalik ainult tänu siin aastaid toimunud meriforelli asustamistele. 3,8 tonniga oli Hiiumaa mullu maakondade lõikes väljapüügimahtudelt kolmandal kohal. Meist eespool olid ainult Harjumaa (7,3 t) ja Lääne-Virumaa (4,7 t), mis on tuntud oma väga heade lõhe ja meriforelli kudejõgede poolest.
Õngu lõpetab tootmise
Kuna meie ressurss on piiratud ning lähiajal on tööd lõpetamas ka Õngu kalakasvatus, jääb tõenäoliselt järgmisel kevadel toimuv meriforellide asustamine viimaseks. Siit kaluritele üleskutse – suhtuge meie kalavarudesse säästlikult ning pidage kinni alammõõtudest ja püügipiirangutest. Alammõõtude ning jõgedes ja jõesuudmetes kehtestatud püügipiirangute eesmärk on ju tagada kalade kasvamine suguküpsuseni ning jõudmine sigimisveekogudesse.
Kel soov täpsemalt aruandeid uurida, siis leiab need keskkonnaministeeriumi kodulehelt märksõna kalandus alt (http://www.envir.ee/2110)
MÄRT KESKÜLA
keskkonnaameti vee-
elustiku spetsialist
