erakogu Tore, et toimetus aasta alguse lehenumbris ka nägupidi lugeja ette tuli. Tegelikult on väike kollektiiv olnud üsnagi püsiv ja hiidlastele teada. Alates peatoimetaja Harda Roosnast ja reporter Helja Kapteinist ning omapärasest Tapio Varesest. Nüüd on lugejad tuttavaks saanud ka kaastöötaja Peep Lillemägiga. Kauaaegsed ning alati rõõmsameelsed Annika Kibuspuu ja Irina Sarapuu on need, kelle poole kuulutuste-reklaami ja lehetellimise asjus pöörduda. Korrektor Mirja Soobi ja küljendaja Kersti
Simsalu töö tulemust näeme lehte sirvides.
Murrangulised ajad
Jaanuar on Hiiumaa ajakirjanduse ajaloos märgilise tähtsusega, sest 21. jaanuaril 1949 valmis Kärdlas esimene kohalik ajaleht. Faktide ja isiklike kogemuste põhjal olen sellealase ajaloo kokku võtnud Hiiumaa koguteoses.
Trükinduse tehniline areng on toimunud praeguse vanema põlvkonna käe ja silma all. Õie Virroja-Kibuspuu on üks neist, kes trükikojas pisikesi tinapulgakesi, millel igaühel tähemärk otsas, ritta ladus. Pärast kasutamist tuli iga täht oma pessa suures kastis tagasi noppida. Peagi hakkas tinaridu siiski tootma ladumismasin nobeda Ilse Jaanikivi sõrmede all. Tinavorste oli leheküljeks kokku seadmas Tiit Kerves ja viimaseks trükitööliseks Kärdlas sai Maret Kivi. Hiiumaa ajaleht läks arvutitöötlusele üle septembris 2004.
Pikka aega kuulus ajalehe kujundus minu tööülesannete hulka. Joonistasin lood pikkuse järgi maketile. Käis konkurss parima kujundusega lehe peale. Rajoonilehtede grupis õnnestus mul paaril korral võit Hiiumaale tuua.
Kui Hiiumaa ajalehe tehniline teostus võis muutuda lausa päevapealt, siis sisu arenes vastavalt poliitilistele suladele, seisakutele ja muidugi kuni vabaduse võiduni välja. Lõpuks juba omanikumuutused ja muu.
Pean tagantjärgi tunnistama, et toimetusel, sealhulgas mul kui tegevtoimetajal, tuli ette olukordi, kus oli raske otsustada, mida homsesse lehte panna. Avaldamata ei jäänud siiski ükski edumeelne lugu. Ühe meie lehe julge kujundus äratas tähelepanu isegi vabariigi ulatuses.
Tõsistest teemadest ka muigelsui!
Igavene tore asi, et meil on nüüd raamaturiiulilt võtta mitmeid hiiumurdelisi ja humoristlikke väljaandeid. Oleks nagu murdekeele uus ärkamisaeg. Toimub huumoripäevi. Üritustel esitatakse naljalugusid. Samal ajal peaks hiiu huumor hiidlase koju jõudma ka ajalehe kaudu.
Mul on kahju, et ma ei ole suutnud Partsi-Peetri pajatustele jätkajat leida. Selge see, et mingil kujul või vormil peaks naljasõna meie lehes lugejale kättesaadav olema. Nuputagem koos. Terav ütlemine ja mõnus kaaslase nöökamine on erinevad asjad. Tõsiste asjade üle peab oskama nalja heita nõnda, et kellelgi poleks hiljem alust toimetusele hõlma hakata.
Peetri pajatused on toetunud kas faktidele või ka mõttekujutlustele. Tegemist on vestega – ühe kirjandusliku vormiga. Seega loominguga. Literaat Vaapo Vaher ongi Peetri jutud arvanud vesteteks. Teatavasti on Vaapol käsil Hiiumaa kirjanduslikult loominguliste inimeste tutvustusväljaande koostamine. “Raamat ilmub kevadel,” lubab Vaher. Aitüma juba ette!
Läinud aasta Hiiu Lehe toodangut hinnates julgen nii lugeja kui kauaaegse ajakirjanikuna tõdeda, et hinne pole paha. Kaugeltki mitte. Lugeja on teada saanud, mis Hiiumaal tegelikult toimunud. Igatahes on meie rõõmud ja mured ka ajalehes tunnetatavad.
Hiiu Lehe perele ka alanud aastal erksat meelt meie elu sündmuste jälgimisel ja rahvale edastamisel!
Valter Voole
P.S “Moo eest pole Hiiu Leht siia maani lehes midad käkki kokku keerend. Täitsa kindel, et ükskid öige hiidlane toimetusele umb usaldust avaldama äi lehe. Isegid siis mitte, kui maakonna leht peaks eespidi vallaleheks tembeldatama. Jöudu tööle!”
PEETER
