erakogu Lapsepõlvesuved veetis ta Hiiumaal Jausa külas vanavanemate talus ning kooliteed alustas Rahumäe algkoolis Nõmmel. 1940. aastal peale Eesti okupeerimist kolis perekond Hiiumaale. Viimasel hetkel eestistati perekonnanimi Kriselist Kirmeks, mis osutus targaks teoks, sest isa eestiaegne konstaabliamet oli muutunud ohuks nõukogude korrale ning uue nimega päästeti perekond võimalikust küüditamisest. Õppima asus ta Jausa algkooli ja seejärel Kärdla keskkooli. 1944 lahkus pereisa Hiiumaa rannast paadipõgenikuna üle lahe Rootsi, oodates naist ja lapsi enesele järgnema, kuid segaste olude ja kokkusattumuste tagajärjel see ei õnnestunudki. Ema Hilda jäi koos kahe pojaga Hiiumaale elu-
võitlust pidama, isa aga jõudis Rootsist edasi Kanadasse, kaotades aastakümneteks sideme oma perega ning kohtamata enam kunagi oma abikaasat. Samal aastal naasis Kaalu Kirme Tallinna, kus lõpetas Tallinna 10. keskkooli. Tema sooviks oli edasi õppida eesti keelt ja kirjandust Tartus, ent olude sunnil pidi ta ülikooliõpinguist loobuma ning astus Tallinna riiklikku tarbekunsti instituuti, mille lõpetas nahakunstnikuna. Aastaid töötas ta õppejõuna, hiljem professorina Tallinna Ülikoolis.
Kirme on uurinud Eesti nahkehistööd, Eesti rahvapärast ehtekunsti, sõlgi ja hõbedakasutust, kunstnike elulugusid ning need ka teosteks vorminud. Lisaks on talt ilmunud mälestusraamatuid ja luulekogusid ning mitmeid Hiiumaa-alaseid uurimusi. Üks neist, põnev lugemine “Kuningas Ingvari haud ja teisi hiidlaste lugusid” ilmus aastatel 2012–2013 Hiiu Lehe järjejutuna, hiljem mälestusraamatuna “Kuningas Ingvari haud ja teised Hiiumaa lood” (2014).
Kaalu Kirme sängitati eile Tallinna metsakalmistul maamulda.
Sügav kaastunne lähedastele.
