3. august 1920 Vaku küla Käina v – 7. märts 2013 Toronto Kanada
Elmar Tampõld lõpetas Kärdla reaalkooli 1938. aastal. 1944. aastal, nähes ette saabuvaid karme aegu, lahkus Tampõldude pere Rootsi.
Rootsis omandas ta sildade ja sadamate ehituse eriala Stockholmi kuninglikus tehnikakõrgkoolis, õpinguid jätkas Kanadas Toronto ülikoolis arhitektuuri erialal, lõpetades 1953. aastal bakalaureusekraadiga.
1959. aastal asutas koos õpingukaaslasega arhitektuuribüroo Tampold-Wells Architects, kus 35 tegevusaasta jooksul valmis üle 1000 projekti. Tampõllu eestvedamisel ja toel valmis 1970. aastal Toronto kesklinnas mittetulundusliku algatusena 17korruseline ja 474 toaga üliõpilaste ühiselamu, mille alumisel korrusel on kodu leidnud mitmed eesti akadeemilised organisatsioonid.
Elmar Tampõllu algatusel ja toel asutati Toronto ülikooli juurde siiani tegutsev Eesti õppetool, mis 2000. aastast kannab tema nime.
Tema eestvõttel loodi 1999. aastal Eesti aupeakonsuli Ilmar Heinsoo nimeline stipendiumifond ja 2002. aastal ühendati Torontos ilmuvad ajalehed Vaba Eestlane ja Meie Elu praeguseni tegutsevaks väljaandeks Eesti Elu. Samaaegselt asutati Tampõllu toetusel ka Kanada eestlaste veebiportaal, mis praegu tegutseb Estonian World Review nime all.
Tartu kolledžis on Tampõllu toetusel avatud ka Tartu kolledži laenuraamatukogu ja 2005. aastast on käigus Välis-Eesti muuseum. Nende ettevõtmiste teovõime tagab sihtfond, mis saab piisavalt toidet fondile kuuluva hoone ruumide üürirahast. Kogu selle võrgustiku teovõimest õhkub andeka arhitekti võimekat tulevikunägemust.
Elmar Tampõld oli Ontario Arhitektide liidu liige, auhiidlane ehk Hiidlaste seltsi auliige, Baltic Heritage Networki ja Tartu ülikooli auliige.
Talle on omistatud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk (1998), Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärk (1986) ja kuldteenetemärk (2007) ning Tartu ülikooli audoktori kraad.
Suure südamlikkusega meenutas Elmar Tampõld oma klassikaaslase Elmar Vrageri mälestust. Ta hindas väga tema loodud hiiukeelset luulet, tegevust Hiiu kultuuriloo kogumisel ning osales Vrageri koguteose “Hiiumaa ja hiidlased” kirjastamisel.
Hiiumaale saadetud kirjas meenutas Tampõld: “Mõnusa tundega panen need read paberile, kuna tean, et nad jõuavad tuttavatesse kohtadesse. Olen küll Käina mees, aga mu emapoolsed vanavanemad elasid Hiiessaare külas Nigulal ja meie pere külastas neid [Vragereid] ja kahe minu onu peret alati kolmekuningapäevadel. Olin isegi ühe päeva Palade koolis “külalisõpilane” minust vanema onupoja hoole all.”
Külaarenguselts Sakas mälestab Elmar Tampõldu kui hiiu ja eesti keele ning kultuuri väljapaistvat edendajat.
Lõpe kultuuri- ja dendropargi hiiu keele puule lisasime mälestustahvli Elmar Tampõllu nimega, tema koolikaaslase Elmar Vrageri nime kõrvale. Puhka rahus!
TÕNU OTSASON
Külaselts Sakas
PS. Kirjatöö koostamisel on kasutatud fotot ja andmeid veebiportaalist Estonian World Review.
