Reedel tuli suurepärane uudis – Hiiumaa ametikooli koduloss Suuremõisas saab kultuuriministeeriumi kaudu Euroopa Liidu partnerriikidelt ligi miljonieurose toetuse.
“Milline suurepärane uudis! Nüüd saab meie loss mõne aasta jooksul korda kui prillikivi – selline tulemus on tunnustus projekti koostajaile ja vedajaile,” kommenteeris Hiiu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Ermo Mäeots.
“Olen rõõmus ja koostöö eest kõigile südamest tänulik,” oli ametikooli direktori Ülo Kikase esimene reaktsioon.
Kikas rääkis, et projektitaotlus sai valmis ja esitatud 25. juunil, vastus tuli nüüd, pärast ligi kolm kuud kestnud ootamist pöidlad pihus.
Koostöö tagas edu
“Ka minu tööajast ja energiast kulus suur osa sellele projektile, kuid projektitaotluse edu tagasid usk ja paljude inimeste pikaajaline tubli töö,” kinnitas direktor.
Projekti eeltöö algas juba kaks aastat tagasi, 2011. a detsembris. “Teel” Norra fondide taotluseni oli vaja läbida haridus- ja teadusministeeriumi konkurss. Muuseas, ministeeriumis olid suurprojekti omaosalus ja projekteerimisrahad kavandatud vaid ühele mõisahoones asuvale riigikoolile. Nii et nõelasilm, millest läbi pugema pidi, oli päris peenike.
Ministeeriumile tuli mullu märtsiks esitada Suuremõisa lossi kasutamise visioon ja arengukontseptsioon. “Hiiumaa kogukonna olulisemad esindajad olid selles küsimuses uskumatult ühtsed ja paari päevaga olid olulised kuusteist digiallkirja dokumendi all,” tunnustas Kikas asjaosaliste üksmeelt.
Mullu juunis sai ametikool teate, et ministeerium toetab Hiiumaa ametikooli taotlust Norra finantsmehhanismi Suuremõisa lossi edasiseks restaureerimiseks.
Sellega kaasnes võimalus alustada restaureerimise projektdokumentatsiooni hanget.
“Oluline oli koostada korralik lähteülesanne restaureerimisprojektile, mis tooks soovitud tulemuse,” selgitas Kikas. Lähteülesande koostamisse kaasas kool Hiiumaa turismiettevõtjate esindaja Ly Kaupsi, ajalootundja Helgi Põllo, restaureerimise asjatundja Dan Lukase, valla esindaja Klaire Leigri ja konsultant Ilmi Aksli. Lisaks peeti eraldi koosolek ametikooli rahvaga, kus mõttetalguid aitas juhtida ametikooli õpetaja Viktor Rõbtšenko.
Projektihanke koostas tollane maavalitsuse osakonnajuhataja Aare-Villu Kattel, abiks olid ametikooli projektijuht Kati Kukk ja Dan Lukas.
Ka projekteerimishange õnnestus, selle võitis Hiiumaa ettevõte OÜ DAGOpen. “Ka DAGOpen tegi hea töö, sest mõne päeva eest saime kätte restaureerimisprojekti ekspertiisi, milles projekti tunnustatakse,” märkis direktor.
Ehitusprojekti jaoks taotles kool raha riiklikust mõisakoolide programmist ja sealt õnnestus saada peaaegu pool, s.t 20 000 eurot, ülejäänu tuleb ministeeriumist.
Edasi koostati restaureerimistööde toetuse taotlus. Suurima osa sellest tööst tegid ametikooli õpetaja Helin Kääramees ja projektijuht Kati Kukk, finantsanalüüsi osa Viktor Rõbtšenko, keeletoimetusega aitas Signe Začek. Kahel korral lasti taotlus üle vaadata konsultantidel OÜst Advisio.
“Oluline oli ka Pühalepa vallavalitsuse toetus, et läheksime ühtse visiooniga konkursile,” kinnitas Kikas. Pühalepa vald tuli projektitaotluse koostamisel partneriks ja panustab 7500 eurot.
Restaureerimistööd
Restaureerimistööd haaravad kogu Suuremõisa mõisa peahoone ja sisustuse, suurendades oluliselt hoone kasutusvõimalusi, atraktiivsust ning sobivust õpi-, töö- ja külastuskeskkonnaks.
Restaureerimise käigus parandatakse ja värvitakse lossi välisfassaad, restaureeritakse peitaknad, nurgavaadrid, paekivist aknalauad ja paemüüritis, korrastatakse välistrepid ja balustraadid, taastatakse kellad.
Sees restaureeritakse peatrepp ning puidust, metallist ja kivist sisetrepid, eemaldatakse lagede toestused, laekonstruktsioonid tugevdatakse, lisatakse puuduvad aknaluugid. Restaureeritakse siseuksed, küttekolded interjööri detailidena, seinad, põrandad ja laed, lambriid.
Liikumispuuetega inimestele ehitatakse invasissepääs, kuhu pääseb betoonkividest sillutiselt, ja paigaldatakse lift liikumiseks hoone kolmele korrusele.
Tulesektsioonidele paigaldatakse tuletõkkeuksed, ehitatakse nõuetekohased tualettruumid, duširuum ja garderoob.
Hoone soklikorrusele, garderoobi ja teise korruse saali paigaldatakse sundventilatsioon.
Uuendatakse toitlustusploki tehnoloogia, personaliruumid ja sisustus, kaasajastatakse seni puudulikud vee-, kanalisatsiooni-, tugev- ja nõrkvoolusüsteemid (sh fassaadivalgustus).
Lossi laemaalingud puhastatakse, korrastatakse ja fikseeritakse, et tagada nende säilimine.
Vahetatakse välja sobimatu mööbel ja inventar, paigaldatakse sobivaid interjöörielemente: kardinaid, peegleid, kanapeesid jms.
Restaureerimistöödel teostatakse nii omaniku- kui muinsuskaitsejärelevalvet.
Projekti alguskuupäev on 1. november ja lõpp 31. juuli 2015.
Toetusprogramm
Norra riik toetab juba teist korda Eesti mõisakoolide restaureerimist, seekord on doonoritena kaasatud ka Island ja Liechtenstein.
Programmi juhi Riin Alatalu sõnul on võrreldes teiste Ida- ja Lõuna-Euroopa riikidega Euroopa majanduspiirkonna fondidest kultuurivaldkonnale mõeldud toetuste suunamine otseselt restaureerimistöödeks üsna erandlik, sest mujal eraldatakse raha rohkem kultuurivahetuseks ja nn pehmeteks tegevusteks. “Mõisakoolide programm sai sellisel kujul rahastajate heakskiidu tänu sellele, et neil koolidel on suur roll Eesti kultuuri- ja haridusmaastikul ja neid peetakse sageli kohalikku kogukonda ühendavateks keskusteks,” märkis Alatalu.
Seekord esitati taotlusvooru avaldusi 15 ajaloolise hoone restaureerimiseks kokku enam kui 10 miljoni euro ulatuses. Taotluste pingeritta sättimisel oli määrav uuringute ja restaureerimisprojekti ettevalmistamise tase, sest vanade hoonete puhul võib alati tulla üllatusi.
Samuti hinnati projekti mõju kohalikule arengule, omavalitsuste finantsvõimekust ja valmisolekut projekti ellu viia.
Jälgiti ka kooli jätkusuutlikkust ning kooli rolli kohalikku kogukonda ühendava keskusena.
Allikas:
Kultuuriministeerium
