Loetud päevad rohkem, kui viis aastat tagasi sai politsei teate, et Luidja külas on omaniku teadmata ja võltsitud volituse alusel raiutud tohutu hulk põlismetsa, millega omanikule tekitati 100 000 euro suurune kahju.
Amanda Mastile kuuluvalt Peebo kinnistult jõudis raieõiguse ostnud metsafirma raiuda 3566 tihumeetrit metsa. Kui vargus avastati, oli 1411 tihumeetrit juba viidud ja müüdud. Laoplatsidel arestitud ja sadamast kätte saadud 2155 tihumeetrit metsamaterjali sai Amanda Mast tagasi.
Oodati kohtupidamist
Edasi jäid Mastid ootama, et metsavargad kinni peetakse ja nad karistuse saavad. Kriminaalmenetlus kestis üle nelja aasta. “Loodan, et lõpptulemus saab olema nii, et õigus tuleb võimule ja kurjategijad meie kahjud tagasi maksavad, mitte et neid peaks vangistama,“ ütles Amanda poeg Ando Eeri Mast mullu augustis kuuldes, et kurikaelad siiski lähevad kohtu alla.
Amanda Mast ei jõudnud kohtumõistmise algust ära oodata, sest suri veebruaris Rootsis 98aastasena. 70aastane Ando Eeri Mast lootis oma eluajal Eesti kohtu õiglase otsuse siiski ära kuulda. Ta palkas selleks vandeadvokaadi.
Mai algul pidi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas toimuma esimene istung, süüdistatavateks A. K., S. T. ja J. V. Kõiki kolme süüdistati suures ulatuses kelmuse toimepanekus ja teadvalt dokumendi võltsimises ja selle kasutamises.
Võltsitud volituse alusel tellis metsamajanduskava kahele Amanda Mastile kuuluvale kinnistule OÜ ForestTrade, mille juhatuse liige on A. K. Seda volitust nägid Mastid 2019. aasta novembris politseis varguse kohta avaldust tehes. Ando Eeri Mast ütles, et volitusel oli A.K allkiri.
Süüdistuse kohaselt vahendasid S. T. osaühing Forestangel ja J. V. raieõiguse edasi Metsaharvenduse OÜ-le, kes raie teostas.
Karistus pole eesmärk
Kohtuasja kuulamise asemel sai kohtunik ainult uusi istungite aegu paika panna. Süüdistust kohus sisuliselt arutada ei saanudki, sest üks süüdistatav, A.K. kohtusse ei ilmunud.
Oktoobris kuulutas kohus A. K. tagaotsitavaks.
Novembris esitas Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Indrek Kalda kohtule taotluse määrata süüdistatavatele toime pandud teo eest rahalised kohustused ja lõpetada kriminaalmenetlus oportuniteediga.
Hiiu Lehele ütles prokurör, et kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole taotleda igal juhul süüdimõistvat kohtuotsust ja mõni muu lahendus võib olla samaväärne või tulemuslikum.
Hiiu Lehele ütles prokurör, et kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole taotleda igal juhul süüdimõistvat kohtuotsust ja mõni muu lahendus võib olla samaväärne või tulemuslikum.
„Praeguse juhtumi puhul tuli prokuratuuril arvesse võtta ka seda, et kuritegudest on möödunud viis aastat ja sel ajal ei ole süüdistatavad uusi kuritegusid toime pannud,“ lisas Kalda.
Peamine põhjus siiski see, et kohtumenetlust ei saanud jätkata, kuna ühe süüdistatava asukoht ei olnud teada ja aasta aja jooksul ei õnnestunud kohtul talle dokumente edastada.
Kahjud hüvitatud
Süüdistuse kohaselt raiuti metsaomaniku Amanda Masti teadmata tema kinnistult 3566 tihumeetrit kasvavat metsa.
Prokurör ütles, et Amanda Mast tagasi 2155 tihumeetrit puidumaterjali ja 1411 tihumeetrit “õnnestus heausksel ostjal ja kriminaalasja teisel kannatanul Metsaharvenduse OÜ-l maha müüa”.
Lisaks maksis ühe süüdistatava, S. T. ettevõte, OÜ Forestangel 45 000 eurot kahjutasu Metsaharvenduse OÜ-le.
Kuna kannatanud ei esitanud kriminaalmenetluses tsiviilhagi ehk ei nõudnud menetluse raames kahju hüvitamist, on prokuröri hinnangul enamik kuriteoga tekitatud kahjudest hüvitatud.
Heauskne ostja
Prokurör Kalda leiab, et antud kohtuasjas olid kannatanuteks nii Amanda Mast kui ka Metsaharvenduse OÜ, kellele süüdistatavad esitasid dokumente, mille alusel oleks justkui metsaomanikud kasvava metsa raieõigust müünud.
Hoidis eemale
Esimene kohtuistung Haapsalu kohtumajas pidi toimuma 2. mail ja viimane 20. juunil, kuid 20. juuniks ei olnud kohtuasja sisuline arutelu veel alanudki.
Pärnu maakohtu pressiesindaja Jaanika Maasik ütles, et istungid jäid ära kuna ei prokuröril ega kohtul, ei õnnestunud A. K.-le kohtukutset edasi anda.
Uus istungiaeg määrati 17. oktoobriks. 14. oktoobril vahendas Maasik advokaat Peep Rajavere sõnumit, et A. K. helistas talle peale 20. juuni istungit ja teatas talle oma kontaktid. „Loodetavasti on kõik 17. oktoobril istungiks kohal,“ lisas pressiesindaja.
A.K. ei ilmunud ka 17. oktoobri istungile, teised süüdistatavad S. T. ja J. V. olid kohal. Istungil sai seetõttu arutada vaid korralduslikke küsimusi, kuna ilma süüdistatava osavõtuta kriminaalasja arutada ei saa, selgitas Maasik.
Samal istungil taotles prokurör A. K. tagaotsitavaks kuulutamist. Kohus rahuldas prokuröri taotluse. Kuna A. K. asukoht oli teadmata, tühistas kohus varem määratud istungite ajad.
Teisipäeval otsustas kohus kriminaalmenetluse lõpetada avaliku menetlushuvi puudumisel.
„Süüdistuse järgi on selles olukorras saanud petta nii metsaomanikud kui ka heauskselt metsa raieõigust ostnud ettevõte,“ selgitas prokurör.
Hiiu Lehe päringule, kuidas on see kooskõlas asjaõigusseadusega, mille paragrahvis 95 on kirjas, et heauskset omandamist ei toimu juhul, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud, vastas prokurör kolmapäeval.
“See, kas Metsaharvenduse OÜ omandas metsamaterjali heauskselt asjaõigusseaduse mõttes, ei ole selle juhtumi puhul kõige olulisem, sest ka nende puhul on tegemist kannatanuga, keda peteti võltsitud dokumentide esitamisega.”
Päev varem oli Pärnu Maakohus otsustanud kohtuasja menetluse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetada.
Juhtum aitas siiski kaasas sellele, et nüüd kontrollib Keskkonnaamet volitusi rangemalt.
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk ütles, et Keskkonnaamet on volitaja ja volitatava kontaktandmetega volitusi nõudnud juba 2020. aasta algusest.
Volitusel peavad olema metsaomaniku kontaktid, lihtkirjaliku volituse korral võtab meie spetsialist omanikuga telefoni teel ühendust.
Ilma kontaktandmeteta volitusi keskkonnaamet vastu võtta ei tohi. Võltsitud volitusi avastatud seni ei ole.
