Harda Roosna “Ehitus on lõppenud, ainult viimased viimistlustööd on teha. Seadmed on 80 protsenti kohal, praegu neid paigaldatakse-häälestatakse,” ütles Hiiumaa tarbijate ühistu (HTÜ) juhataja Kaja Antons. Veel on paigaldada küte- ja ventilatsioon ning soojustagastussüsteem. Selleks kulub kaks-kolm järgmist nädalat.
Ka piduliku lindilõikamise päev, 8. märts on paigas. Välja pole seda kuupäeva veel hõigatud, otsus, kas see paika jääb, tehakse järgmisel nädalal.
Lihtsalt pole kõik läinud – kui oktoobris oli merevesi mitu nädalat väga madal ja sõitsid vaid väikesed laevad, takerdusid ka ehitustööd. Nii oli ehituse lõpptähtaeg 18. november, aga valmimistähtaeg lükkus kuu võrra ja praegugi on osa töid veel tegemata.
Projekt on tõeliselt rahvusvaheline – seadmeid tarniti Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Soomest, Itaaliast, aga ka Eestist – Mulgimaalt ja Harjumaalt, ning Saaremaalt oli peatöövõtja AS EBC Ehitus.
Näiteks ahjud panid kokku sakslased, kes elasid Hiiumaal kaks nädalat jutti. “Kolmes keeles rääkisime: kaks sõna saksa keelt, kaks inglise keelt ja siis käed appi,” selgitas mehaanik Kaido Lõppe, kuidas suheldud sai.
Torti süüakse rohkem
Hiiu Pagari projektijuht Indrek Laaniste esitles uut tsehhi, milles kaks poolt – leiva-saia ja kondiitripool. See tähendab kondiitriäri jaoks suurt arengut. Praeguses tsehhiruumis, mis enam-vähem sama suur kui uuski, on kondiitrite päralt üks kolmandik ruumist, kolmandiku võtab enda alla leiva- ja kolmandiku saiatootmine. Uues hoones on saia-leiva päralt pool ja kondiitrite jaoks teine pool.
“Saia ei sööda enam nii palju, aga leib ja kondiiter on kasvav tootmise osa,” selgitas Antons. Nii toodeti Hiiu Pagaris 2016. aastal saia 96 tonni, leiba 102 tonni ja kondiitritooteid 117 tonni. OÜ HTÜ Tootmine eelmise aasta müügitulu oli 1,56 miljonit eurot, käibekasv 10 protsenti.
Käsitsi tehtu hinnas
Uues tsehhis on seadmeid, mis sarnased olemasolevatele, aga ka selliseid, mida nähtudki pole. Üks selline on näiteks vedela taigna dosaator. “See on meie jaoks täiesti kosmos – meil ei ole vedela taigna dosaatorit varem üldse olnud – tõstsime kausi või kulbiga,” näitas Laaniste hiigelsuure lehtri moodi masinat.
Ka saialiin tuleb natuke popim ja uuem, aga Laaniste sõnul on põhimõte ikka sama – tükeldaja, ümardaja, eelkerkekapp, vormimismasinasse ja sealt tuleb siis päts välja…
“Uues tootmistsehhis jääb alles ka käsitöö, aga füüsiliselt raskemad asjad püüame ära mehhaniseerida,” ütles Laaniste.
Juhataja lisas, et tarbija otsib tänapäeval tihti just mõne väiketootja toodangut. Seepärast käib ka uues leivamajas suur osa leiva ja saia valmimisprotsessist käsitsi nagu ennegi. Mitte nagu suurtes tootmistes, kus inimkäsi enam leiba ei puutugi.
“Ja sellel on väärtus! Leiba süüakse küll vähem, aga seda enam otsitakse seda erilist,” kinnitas juhataja.
Uudis – vedelgaasiküte
Väga suur muudatus on see, et kütteõlilt minnakse HTÜ Tootmine tsehhis üle gaasiküttele. LPG ehk liquefied petroleum gas on naftast tehtud vedelgaas ja HTÜ Tootmine on Hiiumaal esimene ettevõte, kus vedelgaasiküte kasutusele võetakse. Ühest küljest on see soodsam, teisalt ka keskkonnasõbralikum.
Kaasaegsele ventilatsioonisüsteemile lisatakse soojustagastussüsteem, mis kogub sooja kokku nii suitsuärastussüsteemist kui küpsetusahjudest. Kinni püütud soe õhk kütab omakorda soojaks vee.
Praegu Tormi Konsumit varjav vana leivamaja lammutatakse, selle asemele laiendatakse parklat ja ühtlasi parandatakse ligipääsu kauplusele.
Uus on ka see, et Tormi poodi hakkab kolm korda päevas müügile tulema ahjusoe leib-sai. Samasse poodi kolib Pitsu käsitööpood, mis avab uksed juba laupäeval.
Leivamaja ehitusele kulus ligi 800 000 eurot, 700 000 eurot läks seadmete soetamiseks. 1,5 miljoni eurosest maksumusest ligi pool miljonit on riigiabi: leivamaja ehitust toetas kohalik LEADER tegevusgrupp, PRIA toetas seadmete soetamist ja KIK kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ehitust.
