Harda 
Hiiumaa vallavanem Reili Rand heitis kultuurihooaja peo avakõnes pilgu eesootavatele sündmustele. Olulisematena märkis ta ära kunstnik Ülo Soosteri 95. sünniaastapäeva ja helilooja Erkki-Sven Tüüri 60. sünnipäeva, aga ka laulu- ja tantsupeo juubeliaasta.
“Hiiumaa kultuuril läheb tegelikult hästi ehkki loomulikult on asju, mida saaks teha paremini, võiks olla rohkem ressursse, rohkem inimesi, aga tegelikult läheb meil hästi,” võttis vallavanem sõnumi kokku ning soovitas mitte jääda loorberitele puhkama.
Pärli võttis vastu Pille Lukin-Kangur
Aasta parima maakondliku kultuurisündmuse tänumeene, keraamilise pärlikarbi klaasist pärliga, millega kaasneb 1650eurone preemia, võttis vastu Guido Kanguri abikaasa ja festivali üks korraldajaid Pille Lukin-Kangur.
“Alati on tore, kui sind märgatakse ja su tegemisi hinnatakse, aga seekord on see natuke rohkem tähtis, sest selle olete andnud teie, Hiiumaa rahvas,” ütles Lukin.
“Me oleme ju mandrilt ja samm-sammult, tasapisi võitnud teie usalduse – see on meile ääretult tähtis ja see teeb südame nii soojaks.”
Lukin ütles, et Kangur tahtnuks ka ise väga kohal olla, aga tal oli samal ajal etendus. Veel rääkis ta toreda loo, kuidas Guido ema ja isa käisid Lätis ja Leedus džässifestivalidel ja tema pidi pisikese poisina istuma ja lihtsalt kannatama ära, millal see kontsert lõppeb. “Mingid väikesed sillakesed said sealt järelikult alguse ja tänaseks on sellest kujunenud Sõru Jazz, mis sel aastal on juba kaheteistkümnes.”
Tänutäheks Guido Kanguri poolt luges ta ette tema lemmikluuletuse Ott Arderilt.
Preemiad ja aastapreemiad
Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi esimees Anton Kaljula tänas kultuuritöötajaid meeldiva aasta eest ning avaldas soovi, et tänu ja preemia motiveerivad neid oma tööd edasi tegema.
Kultuurivaldkonna tublisid tegijaid tänas ekspertgrupp kolme 600eurose preemiaga, välja anti kaks 1000eurost aastapreemiat silmapaistvate sündmuste korraldamise eest ning üks 1500eurone preemia “Tänu ja kummardus” pikaajalise ja viljaka panuse eest.
Tantsuvaldkonna edendamise preemia sai tantsuõpetaja Jaanika Kuusk. Preemia esimese Hiiumaa öölaulupeo korraldamise eest sai Ingrid Purge. Hiiumaa poistekoori ja lastekoori käivitamise eest tunnustati preemiaga Ulvi Tamme.
Hiiumaa klaveripäeva korraldamise eest sai aastapreemia pianist ja klaveriõpetaja Olesja Voronjuk. Aastapreemia sai ka Margit Kääramees Kassari kultuurineljapäevakute korraldamise eest.
Suur üllatus
Kääramees ütles, et oli nii suurest tunnustusest kuuldes nagu puuga pähe saanud ega suutnud sõnagi öelda: “Hea, et ma püsti jäin! Mul polnud ju mingit infot enne, süda pidi seisma jääma!” Kassari kultuurineljapäevakute ellukutsuja ütles, et see on talle väga oluline tunnustus ja lisas tagasihoidlikult, et poleks ise iial ennast selle vääriliseks arvanud.
“Seekord siis tunnustus ainult minu nimele, kuigi üksi ei tee siin ilmas küll midagi. Nii et see on tunnustus ka minu koostööpartneritele, üksi poleks ma kultuurineljapäevakuid teinud, see on üle Kassari asi,” kinnitas ta.
Kääramees meenutas, et mõtles neljapäevakud välja siis, kui Orjaku külamajad valmis said ja neile tuli sisu leida. Viie aasta jooksul on mitmete tegijate koostöös kokku pandud väga tihedad suvekavad ning igal suvisel neljapäeval toimub Kassari saarel midagi.
Kaasa on löönud Kassari rahvamaja ja muuseum, mitmed Kassari ettevõtjad, Kassari puhkekeskus, EELK Käina Martini kogudus, abilised Orjaku külamajas jpt. Neljapäevakuid on toetanud Käina (osa)vald, Käina huvi-ja kultuurikeskus, kultuurkapital ja kohaliku omaalgatuse programm.
“Minu töö on kõigi Kassaris toimuvate ürituste info kokku koguda ja koos KKNPga panna üles see programm kodukale ja anda välja plakat, mis on terve suve läbi üleval. Sealt siis aetakse näpuga järge, mis kuskil toimub,” ütles Kääramees, kelle sõnul pole nüüd taganeda enam kuhugi, tuleb aina edasi minna.
Vanus vaid number
Kodukoha ajaloo ja pärandkultuuri hoidmise eest pälvis preemia “Tänu ja kummardus” Endel Lepisto klubist Pühalepa Vanamehed.
Klubilaste vanusest rääkides meenutas ta enam kui 60aasta tagust lapsepõlveaega, kui poistega ujuma minnes sai Kukali talu õunaaiast õunu kaasa võetud. “Need olid väga head õunad ja ega nad ei keelanud neid võtta, aga vahest me ei julgenud ka ja rääkisime, et näed, Kukali vanamutt on õue peal, täna me ei võta. Kui ma eelmisel aastal käisin külas sel niinimetatud vanamutil, kelle nimi on Liidia Piilberg, siis märkasin, et tema vitaalsus ja elujõud paneb minule pika puuga ära,” rääkis Lepisto saali naeru saatel.
Lepisto lisas, et on kokku arvutanud ka klubilaste koguvanuse – see peaks praeguse seisuga olema 1200–1300 aastat. “Seetõttu me neid vanu asju uurime ja kirja paneme,” ütles Lepisto.
