Viimase kümne aasta jooksul eelistatakse üha enam metallist moodulkorstnaid traditsioonilise kivikorstna asemel, seda peamiselt lihtsa paigalduse ja konkurentsivõimelise hinna pärast. Metallkorstnal on veelgi eeliseid kivikorstna ees. Kivikorsten soojeneb aeglaselt ja selle tõttu võib kütmise alguses olla kehv tõmme, korstna sisepind on krobeline ja sinna ladestuvad kergesti põlemisjäägid. Metallkorstna sisepind on sile ja see soojeneb kiiresti.
Kahjuks on metallkorstnal ka omad miinused ja praktika ütleb, et nendega juhtub rohkem tulekahjusid kui kivikorstnatega. Valesti paigaldatud kivikorstnast võite kuulda alles korstnapühkija käest. Metallkorstna puhul on olukord palju kurvem, sest selle soojusjuhtivus on parem ja valesti paigaldatud korsten tekitab suure tõenäosusega kohe tulekahju. Samuti ei pruugi tulekahju korral kindlustus hüvitada tulekahju rahaliselt, kui metallkorstna ohutusnõuded olid täitmata.
Metallkorstnate eripäradest rääkides peame kõigepealt selgeks tegema, et küttesüsteem koosneb kolmest osast: korsten, ühenduslõõr ja kütteseade. Kõige olulisem on, et kütteseadmele valitakse ka õige korsten. Põhiline, mida siinjuures jälgida, on temperatuuriklass ehk millise temperatuuriga on korstnasse sisenevad põlemisgaasid. Korstna temperatuuriklass ei tohi olla madalam kui kütteseadmel. Kindlasti tuleb ka jälgida happe-, korrosiooni- ja kondensaadikindlust. Selle teadasaamiseks on oluline korstna ostmisel kaasa küsida korstna sertifikaat ning kasutus- ja paigaldusjuhendid. Nendes dokumentides on välja toodud korstna omadused, tootjapoolsed juhtnöörid, kuidas seda õigesti paigaldada, hooldada ja kütta.
Teiseks on oluline, et korsten saaks ohutult ja õigesti paigaldatud. Kindlasti peab metallkorsten olema paigaldatud vastavalt juhendile ja spetsialisti poolt. Korsten peab olema paigaldatud nii, et seda saab terves ulatuses puhastada, seega peavad tal olema ka puhastusluugid õigetes kohtades. Metallkorstnat paigaldades peab korstna välispinna ja puidu vahele jääma ohutu kaugus. Kui omanik ei ole ohutuses kindel, tuleb pöörduda spetsialisti poole. Ka päästeamet aitab alati nõuga, küsimuste korral võib helistada numbril 1524 ja kohtumise kokku leppida. Kõige ohtlikumad on vahelagedes ja katusest läbiviidud kohad, kus puitkonstruktsioonid on korstnale kõige lähemal.
Kolmandaks tuleb veenduda, et korsten on terviklik. Kui tegemist on moodulkorstnaga, võivad moodulite ühenduskohtadesse jääda paigaldamisel vahed või muudest asjaoludest tekkida nihked, kust kuumus läbi pääseb ja tulemuseks on tulekahju. Seetõttu peab korstnat puhastades olema ettevaatlik, et mooduleid ja ühenduskohti ei nihuta. Metallkorstnat tuleb hooldada vähemalt kord aastas, mõnede kütteseadmete puhul on vajadus tihedam.
Kui toimub tahmapõleng (ehk kui põleng toimub korstnas, mitte küttekoldes, sinna kogunenud tahma ja pigi tõttu), on temperatuur korstnas kuni 1400 kraadi, mille tulemusel metallstruktuur muutub ja tagajärjeks on roostetamine. See kehtib ka roostevabade korstnate puhul.
Kui oled teinud kalli investeeringu metallkorstna näol ja tahad, et see kestaks kaua, tuleb seda ka õigesti hooldada ja korras hoida. Kollet tuleb kütta õigete, kütteseadme valmistaja poolt soovitatud, materjalidega. Nii kestab korstna eluiga kauem.
Villu Ilves
Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor
