Neljapäeval kella 14 paiku vajus Kärdlas Nuutri jõel, linna lasteaia vastas, läbi hapra jõejää kümneaastane tüdruk.
Tüdrukule ruttasid appi tema tublid koolivennad, 4.b klassi poiss Karl Värva ja 4. a klassi poiss Johannes Niinemäe.
Kuna läbi jää vajus tüdruku üks jalg, ei suutnud ta iseseisvalt veest välja saada.
Kohas, kus tüdruk läbi jää vajus, ei ole vesi küll väga sügav, kuid kiire vool ja külm tegid oma töö. Kalda ääres vette vajunud tüdruk hoidis kinni maasse külmunud puu oksast, kuid appi tõtanud poiste sõnul veest välja ise enam ei saanud. Poisid aitasid tüdruku kaldale ja sealt edasi läks ta kooli riideid vahetama.
Kärdla kooli õpetaja Vladimir Barinov kiitis poisse ja tunnustas neid šokolaadimedalitega.
Hoolimata haprast jõejääst on Hiiumaa päästepiirkonna juhataja Hannes Aasma sõnul jää laste jälgi tihedalt täis. Üheks põhjuseks kindlasti ka jõe lähedus koolile. “Jääkate tekkis jõele kõrge veetaseme ajal. Pärast veetaseme langust on jõe jää mõnest kohast ainult paar sentimeetrit paks, selle all aga tühimik ning jooksev vesi,” selgitas Aasma. “Käik jõe äärde vaid kinnitas fakti, et jääkate pole veel ühtlaselt tugev ning jääleminek on kindlasti ohtlik.”
Aasma leiab, et kuna osadel veekogudel on jääleminek ametlikult lubatud, võib jääda petlik mulje, et see on nüüd kõikjal ohutu.
Kõige ohtlikumaks võibki habras jää kujuneda just lastele, kes uudishimust või lõbujanust jääle mängima kipuvad. Erinevalt näiteks kalameestest ei suuda lapsed hinnata jää paksust ega tea ka ohtlikumaid kohti. Lapsevanemate kohustus on seletada lastele jäälemineku ohtusid ja olema neile ka eeskujuks.
Selleks, et lapsed uisutamisrõõmudest ilma ei jääks, rajatakse üle Eesti liuvälju maismaale. Päästjad aitavad üle Eesti tänavu omavalitsustel rajada 64 liuvälja, neist 36 loovad vabatahtlikud päästjad.
Hiiumaale on päästjate kaasabil rajatud liuväljad Kärdlasse Nuutri tänavale, Lauka põhikooli ja Käina gümnaasiumi juurde. Liuväli on plaanis rajada ka Emmastesse ja Kõrgessaarde.
