Connect with us

Varese lood

Kohtumised kalifornia lõhnaseedritega

Mu esmatutvus kalifornia lõhnaseedriga (Calocedrus decurrens, vanasti ka Libocedrus) juhtus olema nelja aasta eest Gdanskis.
Sealses Hallera tänava arboreetumis vohas igasugu eksoote. Läänemere lõunaranniku pehmete talvede tingimustes olid ilusaks kasvanud näiteks jaapani krüptomeeriad ja isegi mammuti­puu. Seevastu 6 m kõrgel lõhnaseedril olid elus-haljad vaid üks ladvatutt ja mõni oksake.
Sealt jäi mulle mulje, et see liik on ikka hirmus külmaõrn. Tegelikult võis ehk olla üks viga liigkuivas liivmullases kasvukohas, mis võis seda puud nõrgestada?
Juba järgmisel suvel kohtasin lõhnaseedreid sootuks ootamatus kohas: põhja pool Soome lahte, Helsingi Kumpula arboreetumis.
2004. aastal istutatud isendid olid 3–5 jala pikkused, mitmed märtsipäikses tagasi kõrbenud. Koht oli päiksele liiga avatud, vaid kagust annavad hiigelelupuud pisut varju. Kõige suurem isend oli seal aga ometi täiesti terve halja ladvaga.
See oli 2012. aastal, aga huvitav, mis sai neist seal 2013 väga karmi kevadtalve tagajärjel?
Igatahes ei andnud Helsingis nähtu mulle enam rahu. No kui juba Soomes üritatakse kasvatada, siis ilmtingimata tuleb selle liigiga ka Hiiumaal katsetada!
2013. a sügisel saingi Nurga puukoolist istiku. Oli teine potis natuke nälga jõudnud jääda ja ega esimese talve -23 kraadi kah just vähe polnud. Nõnda sai alustuseks ladvaots pisut kannatada. Mullu suvel kosus puuke aga niiskel happelisel liivmullal lausa mürkroheliseks.
Kalifornia lõhnaseeder peaks meie saartel põhimõtteliselt vastu pidama. Kasvõi seetõttugi, et näiteks jaanuari -3,2 kraadise keskmise miinimumtemperatuuriga Rogowis Kesk-Poolas leiab suurepärase lõhnaseedri kultuuri.
Rogowi arboreetumi puuderikkuste seas on kalifornia lõhnaseedrid ühed tähelepanuväärsematest. Hõreda männiku serva on kultuur rajatud 1997. aastal. Ridadena kasvavad püstjad iselaadse õhulise oksastikuga noored puud on täis elujõudu. Kõige kõrgem küünib juba 8 m kanti, on aga ka pisemaks jäänuid. Tüvede koor on tumeruskepunane ja lappidena kestendav. Enamasti on tüvede läbimõõt 4–5 tolli, üks puu aga teistest kaugelt priskem: tüve läbimõõt
12 tolli ehk üks jalg ehk 30 cm.
Kalifornia lõhnaseeder on üks USA lääneosa ilusamaid okaspuid. Kuskil netis trehvasin väidet, et see liik sobiks külmemate talvedega piirkondades hästi asendama mammutipuud. Siiski on see liik üpris erinev ja omanäoline. Eriti huvitavad on Ranniku-Kaliforniast pärit isendid, kes oma kitsassammasja kasvuvormi poolest meenutavad vahemere küpressi. Paraku on see vorm külmaõrnem. Mujal areaalis on puu võra laiuvam-hõredam.
Üldlevila hõlmab Lääne-Oregoni ja Põhja- ning Kesk-Kaliforniat. Paar levikukildu leidub suisa Mehhikos. Areaali põhjaservas tõuseb lõhnaseeder mägedes peagu 2000 m kõrgusele ja absoluutne temperatuuri miinimum küünib seal 34 miinuskraadini.
Kesk-Kalifornias Sierra Nevada mägedes on lõhnaseedri kaaslaseks muuseas mammutipuu. Põhja pool, Oregonis kasvab ta koos meil nii külmakindlate kui külmahellade puuliikidega: läänetsuuga, hiigelelupuu, kollane, suhkru- jne mänd, hall ja hiigelnulg, kalifornia ebaküpress, paar heitlehist tammeliiki, aga ka paar igihaljast pöögiliste sugukonna esindajat ning Menziasi maasikapuu, rodod jne.
Varjutaluvuselt jäävat lõhnaseeder mändide ja nulgude vahepeale. Kasvupinnas on neutraalne kuni tugevalt happeline, lubjastel muldadel esineb väga harva.
Ranniku-Kalifornias jääb lõhnaseedri kõrguseks 18–24 m. Sierra Nevadas küünib aga kuni 46 m kõrguseni ja rekordpuu Lõuna-Oregonis 69 m. Lõhnaseeder on pikaealine puu, elades sageli rohkem kui viiesaja aastaseks.
Lõhnav puit on muuseas populaarne siseviimistluses. Ju lõhnava puidu pärast tulenebki puu nimi – lõhnaseeder. See kõlab küll hästi, ent tegelikult oleks ehk pidanud eesti keelde mingi muu nime leiutama. Sest see nimi on rangelt võttes läbinisti vale.
Ehtsate männiliste sugukonna seedritega (Cedrus) pole sel Kalifornia ja Oregoni liigil midagi pistmist ja ta kuulub hoopis küpressiliste sugukonda. Millegipärast nimetasid Ameerika asunikud eest leitud seninägematud okaspuud üksteise järel üha seedriteks. Nii on meil tuntud harilik elupuu sealmail northern white cedar, hiigel­elupuu western redcedar, kalifornia ebaküpress Port-Orford cedar, nutka ebaküpress Alaska-cedar jne.
Ehtsaid õigeid seedreid Ameerikas looduslikult üldse ei kasvagi. Päris seedrite kodumaaks on ainult vahemere piirkond ja Himaalaja.

Veel lugemist:

Ahto ilmajutud

Kui veel mõned päevad tagasi arvasid ilmamudelid, et Hiiumaa ja mandri lääneserv jääb suuremast lumesajust puutumata, siis tänaseks on mudelid suhteliselt üksmeelel, et just...

Uudised

Hiiumaa osavallad müüvad maha vara, mida endal vaja pole. Pakkumisel on nii kortereid, laoruume, elamumaad ja tootmismaad kui ka maatulundusmaad. Eelmisel aastal korraldas Hiiumaa...

Digileht

Hiiu Leht 23. aprillil Osavallad müüvad edukalt maad Miks võetakse liinidel alt maha madalaid kadakaid? Hiiumaa tüdruk naases Küproselt pronksmedaliga Eurovalimised 2024 | Anti...

Arvamus

Viimase (19.04) Hiiu Lehe juhtkiri tõi välja, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseni on jäänud poolteist aastat ning näha on, et soovitakse kaaklema hakata. Tagamaa...