Erakogu Hinnaks vaid 429 eurot, neljatärnihotellis ja kõik hinna sees. Ehkki olen varem Kreetal olnud, tellisime pikemalt mõtlemata reisi ära ja õigesti tegime, kuna nädala pärast hinda tõsteti.
Hoolimata hilisest kevadest tuli varased aiatööd kiiresti teha. Seemned mulda ja ka mõned vaod kartulit maha ja siis Tallinna. Varahommikul 6.50 väljalend ja otse lõunasse lennates maandusime kolme ja poole tunni pärast Iraklionis, kus sooja 24° – seega suvi.
Giidid ja bussid olid ootamas ning kõik 180 inimest alustasid sõitu erinevatesse sihtpunktidesse. Meie Hersonissose kuurortlinnakesse. Hotell oli Vahemere kaldal ja saime kahetoalise apartemendi alumisele korrusele.
Hotelli juures oli rand kaljune, kuid ujuda sai. Rohkem eelistasime 400 m kaugust liivaranda. Lamamistoolid olid kallid – 8 euri kahele – ja muidugi me neid ei kasutanud.
Juba kodus ennustas mu meteoroloogist kaasa, et Kreetale on tulemas tsüklon Aafrikast tormi, vihma ja 40° kuumusega. Järgmisel õhtul see tuligi tugeva tuule, vihma ja Sahaara kõrbe punase liivaga, mida võis hommikul toolidelt leida. Kuna asusime saare põhjarannikul, siis suurt lainetust ei olnud, aga vesi oli esimestel päevadel jahe, nii 19°. See muidugi ujumist ei takistanud ja õige pea tõusis veesoe 23°-ni.
Igal hommikul alustasime võimlemist ja ujumist kell 7. Peale hommikusööki uuesti randa, aga peale lõunat pidasin siestat, kuna palavus oli üle 30°.
Söögikorrad toimusid otse Vahemere ääres merekohina saatel. Hotellis oli palju ukrainlasi ja venelasi. Kui ühele ukrainlasele mainisin, et kunagi tantsisin Moskvas jääballetis, siis ta klõpsutas oma nutitelefoniga ja mõne aja pärast näitas mind esinemas 1968. aastal. Tänapäeva tehnika on tasemel!
Hinnad Kreetal on kallid, eriti puuviljad, vaid tomatid on odavamad kui meil. Vein on kaks korda kallim kui Hispaanias ja Itaalias. Samuti on kallid ekskursioonid. Plaanisime külastada kuulsat Santorini saart. Hind aga oli 158 eurot. Siiski saime venelaste reisibüroost pakkumise 99 euroga, mille ka võtsime.
Saar asub ligi kolmetunnise laevasõidu kaugusel ja on kuulus selle poolest, et seal toimus suurim maailmas teadaolev vulkaanipurse. See juhtus 1613. aastal enne meie aega ja tekitas tohutu tõusulaine. Kreeta saarel olnud laine kõrgus 70 m. See hävitas saarel Minose kultuuri ja Santorini vajus vee alla. Tollase katastroofi jälgi on näha saare kujus, aga ka rannal. Käisime ujumas musta vulkaanilise liivaga rannas ja korjasime musti vee poolt lihvitud kive.
Saarel on üle 300 kauni kiriku ja eriti kaunid on lumivalged majad siniste aknaluukidega. Viibisime seal seitse tundi, nii bussiga ringi sõites, peatusi tehes kui ujudes. Tagasi hotelli jõudsime kella 22-ks, mil väljas oli sooja veel 26° ja toas ootamas külmikusse pandud õhtusöök.
Kreetal pildistasin lehe peal istuvat ja seda närivat suurt, 10 cm pikkust rohutirtsu. Viimasel päeval peale merest väljumist päikese käes seistes hüppas üks poole väiksem tirts mu säärele. Küllap meeldis talle soolane merevesi. Aegamisi ronis ta mu sääre pealt maha, kus teda ründasid väikesed mustad sipelgad, ja siis tegi tirts tohutu hüppe – õieti lennu – ning läinud ta oligi.
Nädal saarel möödus ruttu. Eriti ilus oli viimane päev, mil ujusime kaljude pealt merre minnes. Viimasel õhtul oli meie hotelli rannaäärses söögisaalis kontsert, kus laulis meeldiva häälega lauljatar süntesaatori saatel. Laulud olid vanad tuntud hitid, mida ka eesti keeles kunagi lauldud. Oli ka tantsijaid, mina muidugi nende seas. Kõlas vana lugu “Twist again”, mida nooruses olin palju tantsinud ja mida mulle kunagi Kiievi hotellis õpetasid Metropolitan Opera balletisolistid. Nostalgiat oli palju.
Ärasõiduhommikul kell 6 läksime veel kaljudelt merre ujuma. Jälle oli saabumas troopiline tsüklon Aafrikast tugeva tuule ja pilves taevaga, kuid varahommikul oli sooja 31°. Kell 7 pakuti ärasõitjatele varane hommikueine ja algaski mõnusalt jahedas bussis sõit lennujaama poole. Teel korjasime erinevatest hotellidest peale kaasreisijad ja hüvasti Kreeta!
Julgeksin kõigile eakatele soovitada natuke raha kokku hoida ja niisugune reis ette võtta, sest selle raha eest saadud energiat jätkub terveks aastaks.
BORIS MERILAIN
Suvehiidlane, pesnionär
