Tartu ülikooli õppejõud, majandusteadlane Danel Tuusis ütles, et Hiiumaa probleemid ei lahene enne, kui siin luuakse 200–300 tuhande eurose palgaga töökohta.
Kuigi Hiiumaad Sotsiaaldemokraatliku erakonna sügisese ringkäigu sihtpunktide loetelus pole, käisid reedel kaks riigikogu hiidlasest sotsi, Kalev Kotkas ja Eiki Nestor, saare ettevõtjatelt küsimas, mida nemad arvavad erakonna pakutavatest maksumuudatustest.
Ettevõtte tulumaks tuleks taastada
Tööjõuressursside ja -maksude teemalise ettekande tegi Danel Tuusis tosinkonnale kuulajale. Tema ettekandest selgus, et Eesti ei ole madalate maksudega maa ning kui viimastel aastatel on mujal Euroopas maksukoormus langenud, siis Eestis vastupidi tõusnud.
Sotsiaaldemokraatide pakkumine oli, et taastada tuleks ettevõtte tulumaks ja vähendada tööjõumaksusid. Seega maksustataks pigem ettevõtlust ja maksutulu suunataks inimvarasse.
Anu Pielberg OÜ-st Hiiu Autotrans soovitas, et üldine maksumäär jääks sel juhul samaks, turismiettevõtja Omar Jõpiselg leidis, et maksumäär ei tohiks tõusta eelkõige väikeettevõtja jaoks.
Tulud lähevad riigist välja
Tuusis selgitas, et välisomanikega ettevõtte tulu maksustatakse nagunii ja kui seda ei tehta Eestis, siis omaniku koduriigis kindlasti, see aga tähendab, et maksuraha läheb riigist välja.
Eriti torkas see silma masuajal kui ettevõtete omanikud, kel Eesti riiki usku polnud, võtsid dividendide maksustamisest hoolimata oma ettevõttest kiirkorras raha välja ega kavatsenudki seda reinvesteerida.
Tuusis lükkas uuringutele tuginedes ümber müüdi, millega ettevõtte tulumaksu puudumist tihti õigustatakse; nagu tooks see riiki rohkesti välisinvesteeringuid.
“Miks siis on välisinvesteeringute edurivi eesotsas hoopis kõrgete maksudega Soome, mitte Eesti,” küsis Reet Kokovkin.
Tuusis selgitas, et Soome ettevõtted on rahvusvahelised, seal on saada piisaval hulgal kvaliteetset tööjõudu, neil pole likviidsusprobleeme, tootmine on seotud teadusega, ühendatud on eri valdkondi, kooskõlastused käivad kiiresti ja asjaajamises on vähem formaalusi, rohkem usaldust.
Nestor lisas, et Praxise
uuringust selgus ainus tulu
ettevõtte tulumaksu kaotamisest – lihtsam raamatupidamine.
Tuusis kritiseeris ka praegust praktikat, kus makse tõstetakse selleks, et järgmise aasta eelarve paika saada. Ta leidis, et ühtki maksumuudatust ei tohiks teha kiiremini kui pärast kolmeaastast diskussiooni, kuid selleteemalist arutelu ei tohiks välistada.
Kehv tööjõuturg
Tööjõuressursside olukorra iseloomustamiseks tõi Tuusis näite Ida-Virumaalt, kus aina laienev Viru Keemia Grupp vajab juurde 500 töötajat. Ettevõtte direktor ütles, et kavatseb neid teistelt ettevõtetelt n-ö üle lüüa ja seda vaatamata sellele, et Ida-Virumaal töötute puudust pole. Tuusis vahendas direktori sõnu, et kõik kaardid on n-ö ära jagatud ja lauast midagi võtta pole kuna pikka aega mitteaktiivseid inimesi pole võimalik enam tööturule tagasi tuua.
Veel ühe näite tõi ta oma ettevõtte paari aasta tagusest kogemusest. Ida-Virumaal asuvasse hotelli otsiti administraatorit – ligi sajast avalduse saatjast leidus sobilikke, keele- ja arvutioskusega kandidaate vaid neli.
Tuusis meenutas, et kriisiajal kasvas Eesti raskesti töölerakendatavate, pikaajaliste töötute arv veel 50 000 võrra ja tõdes: “Pilt Eesti tööjõuturul pole ettevõtja jaoks roosiline.”
Teadlane loetles põhjusi, miks paljud inimesed ei suuda tööturule naasta: oskuste puudumine, kehv tervis, sõltuvused, ebaausus. Ta väitis, et kõigi nende ilmingute taustaks on inimeste vaesus.
Rahvusvahelistest uuringutest selgub, et enim kummitavad kitsad olud Eesti üksikemasid ja lastega peresid ning seega probleemid meie inimvaraga pigem süvenevad.
“Kui täiskasvanud ehk valivadki poe taga kasvava sirelipõõsa, siis neis peredes kasvavad lapsed seda ju ei vali ja sellepärast peaks riik sekkuma,” leidis teadlane.
Ta rääkis juhuslikust kohtumisest reformierakondlasest Hiiumaa ettevõtja Agu Kohariga, kes arvas, et enne tuleb rikkaks saada ja siis saab jagama hakata.
“Julgen väita, et kui me ei jaga, ega me siis rikkaks riigiks ka ei saa ning kui me ei pööra vaesusega seotud riskidele tähelepanu õigeaegselt, siis hiljem on sellega lootusetult hilja tegeleda,” väitis majandusteadlane.
Tuusis ennustas, et tööjõunappuse tõttu palgasurve Eestis aina tugevneb ning ettevõtetel jääb üle sellega kaasa minna või pillid kotti pakkida.
“Ja enne kui Hiiumaal ei suudeta luua paarsada-kolmsada töökohta palgaga tuhat eurot ja pluss, saare probleemid ei lahene,” kinnitas Danel Tuusis.
