Leelo Sarapuu 
Raamatukogu direktori Leelo Sarapuu sõnul käis mõtte välja Liia Toom ja igaühel on vaba voli tõlgendada, keda nad oma kodukoha kirjanikuks peavad. Mõni neist on elanud ja kasvanud kirjanikuga samas paigas, mõni teab lugude järgi, et too kirjanik on elanud just samas paigas või elab praegugi. Mõni tutvustaja, aga valib hoopis sellise kirjaniku, kes on tema kodukohast kirjutanud. Koosviibimiste ajaks on üks huviklubi liige alati ette valmistanud oma kodukoha kirjaniku teema – mida rääkida, millisest raamatust katkendit lugeda või luulet esitada, räägib, milline on tema enda seosed kirjanikuga, tutvustab tema teoseid jne.
Ellen Petjärv, kes peab oma kodukohaks Aegviidut, kus elasid tema vanavanemad ja vanemad, rääkis, et kirjanikud Anton Hansen Tammsaare ja Ilmar Sikemäe on Elleni vanemate majas ööbinud ning viimane on tänutäheks luuletusegi kirjutanud. Onu Heinrich Kuuskman aga kirjutas perekonnaloo raamatusse “Kirjutamata memuaare”. August Kalmani raamatus “Oma talu” aga kirjutatakse Elleni lapsepõlvemaast.
Hirmuste küla elaniku Ludmilla Träderi kodukoht on Kõpu poolsaarel ning tema peab oma kodukoha kirjanikuks Tõnu Õnnepalu, kelle raamatus “Paradiis” on juttu Ludmilla emast Irlandast. Sama kandiga on seotud luuletaja Andrus Kasemaa ja kirikuloolane Riho Saard ning kirjutavad kõplased Andrus Roosa ja Elli Küttim.
Õie Haavapuu kodukülast Lelult pärit ja Õiega koos koolis käinud on Esta Aksli ja Mari Saat.
Viljandimaalt pärit August Kitzbergiga on seotud Liia Toom, kelle koolitee viis mööda Mogri Märdi talust.
“Minu kodukoha kirjanik” on kirjandusaasta jooksul toimuv vestlussari, mis kestab aasta lõpuni. Iga kokkusaamise järgselt lepitakse kokku, kes uuel kohtumisel oma kodukoha kirjanikust räägib. Järgmisel korral saavad Kõrgessaare raamatukogu huviklubi liikmed kuulata Tiia Vaksi lugusid. Leelo Sarapuu lisas, et sügisel on neil plaan teha temaatiline Eesti kaart, kus tähistatakse kõik paigad, millega seotus kirjanikega leitud.
