Tänavune pikk talv võimaldas üle hulga aja harrastada talisporti ning rõõmustas suusa- ja uisusõpru. Nüüdseks on kevad ilusa ja soojema palge omandanud, loodus tärkamas, teed-rajad kuivad ja inimesed naudivad liikumist vabas õhus. Jooksjate ja jalgratturite kõrval on terviseradadel, aga ka tänavatel ja metsasaludes näha üha rohkem kepikõndijaid.
Kepikõnd on tavakõnnist märksa efektiivsem. Seda harrastades on “töösse” kaasatud enamik lihaseid, suureneb südame löögisagedus ja energiakulu, vähenevad lihaspinged kaela-õlavöötme piirkonnas, paraneb tasakaalutunnetus ja kasvab hapnikutarbimine.
Samas on väga oluline see, milliste keppidega välja minnakse ja kuidas nendega kõnnitakse. Vale liikumine ja valesti valitud kõnnikepid võivad isegi tervisele halvasti mõjuda. Olgu siin üle korratud põhireeglid: kepid peavad olema lühemad kui suusakepid. Nendega käies olgu samm tavapärasest pisut pikem, kere veidi ette kallutatud, õlad all ja selg sirge. Sagedane eksimus on, et kepid viiakse liialt ette, mistõttu jääb samm lühikeseks või siis jääb käsi lõpuni taha lükkamata ning keha on liiga püstises asendis.
Lühidalt – kõnnikeppidega käimist peab õppima. Koos kevade tulekuga on kepikõnni liidul lükatud taas käima projekt “Kepikõnni Ekspress”, mille raames pakutakse üle Eesti tasuta koolitusi ja tutvustatakse kepikõnniga seonduvat. Ees ootab 12. mai, rahvusvaheline kepikõnni päev, mida tähistatakse mitmel pool liikumisüritustega. 19. mail toimuv traditsiooniline maijooks Tallinnas kujuneb kindlasti suursündmuseks, kus 7 kilomeetri pikkuse distantsi võtavad ette ka tuhanded kepikõndijad.
Mais ja juunis korraldame koolitusi kepikõnni juhendajatele. Koolitus viiakse läbi 8.–10. juunini Läänemaal Tuksi tervise- ja spordikeskuses, kuhu tulevad esinema lektorid nii Eestist kui ka välismaalt. Ootame sinna huvilisi kogu Eestist ja loodame, et koolitusel osalenud lähevad uute teadmistega tagasi oma kodukohtadesse, et neid seal jagada ja korraldada ka kohalikke liikumisüritusi. Mida rohkem on kepikõnnijuhendajaid ja -treenereid, seda suurem on tervisesportlaste teadlikkus ja seda paremad nende oskused.
Meie liidu selge eesmärk on innustada veelgi rohkem inimesi selle toreda alaga tegelema ning suunata neid tervislike eluviiside juurde. Tegu on ju liikumisharrastusega, mis passib hästi igas eas inimestele, nii naistele kui meestele.
Kepikõnd sobib ideaalselt neile, kellele arst ei soovita jooksmist ja hüppamist või kelle jaoks on jooksmine või ka jalgrattaga sõitmine raskendatud. Nimelt on kepikõnnil koormus liigestele märksa väiksem. Lisaks vähendab keppidega kõndimine koormust jalaliigestele, jättes osa kehamassist käte kanda. Alakehalihaste kõrval saavad koormust ka õlavöötme, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased. Kepikõnd toob liikumisrõõmu ja reipust ning parandab tervist. Selle ala harrastajad laovad pinda selleks, et neil oleks rohkem tervena elatud aastaid.
Rein Randver
Eesti Kepikõnniliidu president
