Laupäeval selgusid kümnendat korda Eesti parimad palkmajameistrid, teist korda toimus võistlus Räpinast väljaspool ja esimest korda Hiiumaal, Suuremõisas.
Kutsevõistluse avas vabariigi president Kersti Kaljulaid, keda Eesti puitmajaliit oli eelmisel õhtul Mihkli talumuuseumis peetud konverentsil tunnustanud 2019. aasta puitmaja sõbra tiitliga. “See oli meile suur au, et president tuli seda võistlust avama, sest oleme jõudnud kümnendat korda toimuva kutsevõistluseni,” ütles liidu tegevjuht Lauri Kivil.
Kümnendal kutsevõistlusel osales 24 käsitöö palkmajaehitajat. Parimat tehnikat ja kiirust tuli neil näidata palkmaja ühe olulisema konstruktsiooniosa – nurgatapi ja vara – valmistamisel.
“Kõik, kes võistlema tulevad, on ülitublid, et nad on julgenud selle sammu astuda. Kui nad on siin tabelis, siis näitab see, et nad on kõvad tegijad või on selleks saamas,” ütles Kivil.
Kolm kategooriat
Võisteldi kolmes kategoorias – professionaalid, õpilased ja traditsiooniliste käsitööriistade kategooria ehk nn kirvemehed. Kahes esimeses grupis oli kummaski kümme võistlejat, kirvemehi neli. Kui proffidel ja õpilastel oli lubatud kasutada kõiki tööriistu, sh elektrilisi, siis kirvemehed tegid oma võistlustöö ilma elektriliste seadmeteta.
Käsitööriistade kategoorias osales kaks Hiiumaa ametikooli õpilast ja kaks professionaali. Üks neist oli võistluste ainus välismaalane Ole Ivar Lierhagen, legendaarse kuulsusega meister Norrast. Seekord võitis selle grupi võistluse ametikooli õpilane Mart Jallai.
Õpilastest tuli võitjaks Märt Vahtramäe, teise tulemuseni jõudis Priit Maisalu ning kolmas koht kuulus Margus Orgmäele.
Professionaalide kategoorias saavutas esikoha Veiko Palm, teise koha Margus Palolill ning kolmandaks tuli üsna napilt Ahto Naruski.
Veiko Palmi iseloomustas Kivil kui vaieldamatut professionaali, kes võitis selle võistluse juba kuuendat korda. Enamasti on nii, et esimest korda osalenutel väga hästi ei lähe, sest võistlustingimustes on keerulisem töötada kui tavaolukorras. “Neil, kes on mitu korda osalenud, on suurem tõenäosus tõusta esimeste hulka,” julgustas Kivil.
Ametikooli õpilasi võistles kõigis kategooriates: käsitööriistade kategoorias kaks, õpilaste kategoorias kümme ja proffide seas kaks või kolm.
2015. aastal Hiiumaa ametikooli tööle tulnud ja kolm aastat tagasi puitmajaehituse eriala käima löönud juhtõpetaja Andres Veel osales ise proffide arvestuses.
“Pika puuga,” vastas ta naerdes küsimusele, kas tema õpilased tegid talle ära. “Minu jaoks parimat komplimenti ei saagi olla! Midagi üllatavat selles tegelikult ei ole, sest ma tean, kui head nad on.”
Kohalike korraldajate suur panus
Kivili sõnul ei ole neil nii suurt osalejate arvu nagu sel aastal varem kunagi olnud ja see oli korralduslikult paras väljakutse – vaja oli ju teha võistluse tehnilised ettevalmistused ning tööd ka ära hinnata. “Arvan, et saime sellega päris kenasti hakkama – lossitagune park on sellise suuremahulise võistluse jaoks hea koht, saime kõik oma võistlusalad sinna ära mahutada.”
Liidu tegevjuhi sõnul tuleks seekordsete võistluste peakorrraldaja tiitel anda ametikooli palkmajaehitajate juhtõpetajale Andres Veelile ja tema meeskonnale. “Puitmajaliit on muidugi toetanud ja teinud tavapärast administratiivset tööd, kuid kõik kohapealne töö ja ettevalmistus oli Andrese meeskonna peal ja kõik toimis,” kiitis liidu tegevjuht.
Ta tõi näiteks kõik võistlusnurgad, mis kõik olid ametikooli õpilaste kätetöö: “Kui Räpinas võistlust oleme korraldanud, siis sellistes küsimustes aitavad meid Räpina kohalikud ettevõtted, Hiiumaal tegid kõik selle töö võistluste kohalikud korraldajad.”
Pidev areng
Läbi aastate on kutsevõistlus pidevalt arenenud. Kui neli aastat tagasi oli võistlustel ainult proffide kategooria, siis kolm aastat tagasi tehti esimene proov õpilaste kategooriaga. Tuli teadmine, kuidas sellist asja teha, millised on ajalimiidid ja mida veel arvestada. Möödunud aastaga sai õpilaste kategooria ideaalselt sisse töötatud ja prooviti uut ala paari kirvemehega, kes siis veel ei võistelnud. Sel aastal aga on traditsiooniliste käsitööriistade kategooria käivitunud ja ennast õigustanud, kinnitas Kivil. “Nelja aasta tagusest proffide võistlusest on välja kasvanud laiapõhjaline ja kogu sellele sektorile tööjõudu ettevalmistav üritus. Need muutused on toimunud peale seda, kui Hiiumaa ametikoolis avati palkmaja ehitajate õppekava,” ütles Kivil.
Kutsevõistlus jääb rändama
Puitmajaliidu tegevjuht ütles, et Suuremõisa valiti seekordsete kutsevõistluste läbiviimise kohaks sellepärast, et sooviti tunnustada ametikoolis tehtud tublit tööd palkmajaehitaja kutsealal.
Kui eelmisel ja üleeelmisel aastal osalesid Hiiumaa ametikooli õpilased võistlusel õpilaste kategoorias, tekkiski mõte panna võistlus ringlema Eestis liidu jaoks kõige olulisematesse kohtadesse. “Võistluse alguspaik Räpina, kuhu on koondunud kõik tugevad Lõuna-Eesti käsitööpalkmajade tootjad, teise kohana Vabaõhumuuseum Tallinnas, kus on puitmajaliidu kontor ja kolmanda kohana Hiiumaa, kus kõige tulemuslikumalt valmistatakse ette noort järeletulevat põlve meie sektori jaoks,” selgitas Kivil.
Nüüd, kui kolme aastaga on esimene ring läbi tehtud, on tema sõnul näha, et selline korralduspõhimõte toimib väga hästi: “Niisiis loodame, et kolme aasta pärast oleme uuesti Hiiumaal parimaid palkmajameistreid välja selgitamas. Eeldatavasti inimestele ja kogukondadele lähemale minek vaatemänguliste kutsevõistluste vormis laiendab huvi palkmajade ja palkmajaehitaja töö vastu.”
