Teisipäeval tehti Kärdla sadama põhjamuuli tipus ajalugu ja loodi traditsioone – nurgakivi sisse müüriti õnnetoov hõberaha ja selle peale tõstis kraana tulepaagi.
Sihtasutuse Kärdla sadam juhatuse liige Hillar Kukk ütles, et nurgakivi on sümboolne märk, et pool ehitustööst on tehtud.
Vahepeal paar nädalat graafikust maas olnud ASi Nordecon töömehed on taas järje peal ning sadam valmib nagu lubatud, tänavu detsembriks. 5,7 miljonit eurot maksev jahisadam võtab esimese laeva vastu 2014. aastal.
Pidulikku asjatoimetust kavandades sai Hillar Kukk inspiratsiooni vanast tavast – purjelaeva masti kanna alla, laeva emapuu peale pandi hõberaha. “Meie merepoolne tulepaak on nagu omamoodi mast, seda enam, et nende koordinaatidega jääb sadam nüüd maailmakaardile,” selgitas Kukk.
Eesti krooni meenemündi kivi sisse asetamise au usaldas ta linnavalitsuse liikmele Kaidi Nõmmergale. “Kaidi on sadama ehitusse väga palju hinge ja aega pannud ja tal on jätkunud tarkust küsida nõu kust vaja – arvan, et see on suuresti tema teene, et sadamaga nii kaugele jõudnud oleme,” selgitas Hillar Kukk.
Ümbermaailmareisiga tuntuks saanud Kukk kinnitas, et purjetamine saab Eestis alles siis õige hoo sisse kui siin on piisaval hulgal häid sadamaid: “Kuni meil on üksikud head sadamad, seni siia ei tulda. Kuna Läänemere ilm on väga heitlik, peab olema piisavalt sadamaid, kuhu tormivarju pääseda.”
Kärdla linnapea Georg Linkov meenutas, kuidas ta 2009. aasta suvel kodusaarele tulles sattus Otika tillukese sadamasilla juurde ja mõtles, kuidas küll purjetamistreener Ott Epneril on õnnestunud nii nirudes tingimustes kasvatada maailmaklassi purjetajaid, kes isegi Hispaania kuninga kätt surunud.
Kui ta samal sügisel linnavolikogusse valiti ja talle
linnapea amet usaldati, oli koalitsioonilepingus tähtsaima asjana kirjas sadam. “Ma ei saa öelda, et see sadam oleks minu projekt – me kõik hakkasime sadamaga tegelema sisuliselt esimesest tööpäevast peale,” ütles Linkov.
“Nende aastate jooksul on palju vaeva nähtud, et sadam tuleks ja mitu korda on olnud tunne, et nüüd hakkab tulema, et äkki nüüd tuleb ära – see sadam on hästi paljude inimeste unistus,” rääkis Linkov.
Mulje, et sadama ehitusprojekt on juba lõppjärgus osutus petlikuks – see tuli viimasel minutil kiiresti ümber teha. Ta tunnustas varalahkunud arhitekti Jüri Kuusemetsa, kes tuli appi: “Kui tema poleks meile vastu tulnud ja meid kõikides järjekordades vahele võtnud, siis täna seda nurgakivipanekut poleks.”
Hiiu maavanem Riho Rahuoja rääkis, et on sadama taastamisplaanidega kursis algusest peale ja kogu aeg uskunud, et ükskord sadam tuleb. “Mul on hea meel, et see suur protsess on nüüd pöördumatu, enam tagasikäiku anda ei saa ja sadam saab valmis,” ütles maavanem.
“Vahepealne suletus, kus hiidlast merele ei lastud, on midagi olulist ära lõiganud ja hiidlased ei oska enam kasutada merd vaba aja veetmiseks ja tulu saamiseks nii palju kui see tegelikult võimalik on.”
Hiiumaa muinsuskaitse selts oli peo puhuks korraldanud sadama vana laohoone seinale kaks fotonäitust – ühel pildid aegadest kui Kärdlal veel sadam oli, teisel Martin Kagadze veealused võtted endise sadama jäänustest.
