Hiiu Kaluri asutatud Õngu noorkalakasvandus, mis 23 aastat kasvatanud ja saare rannikumerre asustanud meriforelli, hakkab tööd lõpetama.
Teist aastat pole Õngus enam meriforellidest marja võetud ja kevadel lastakse merre viimased laskujad.
Ettevõtte juhataja Merle Kääri ütles, et see pole ei kerge ega lihtne töö ning kuna iga on vastav, kavatseb ta pensionile jääda. Võrdluseks, et kui ettevõte veel Hiiu Kalurile kuulus, oli seal ametis viis inimest, nüüd aga Kääri üksi. OÜ Õngu Noorkalakasvandus on tal kavas müüki panna.
Kuna meriforelli noorjärgu ehk laskuja kasvatamiseks kulub kuni kolm aastat, jääb isegi sel juhul, kui ettevõttele kohe ostja leidub, senitehtud töösse auk.
“Eks sellega saab üks ajajärk Hiiumaa taastootmise ajaloos otsa,” nentis keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Mart Kesküla.
Tööst on kasu olnud
Viimastel aastatel asustasid Õngu kalakasvatajad piirkonna rannikumerre keskmiselt 25 000 noort meriforelli.
Rannakalur Koit Kalmus ütles, et noorkalade kasvatamisest on kindlasti kõvasti kasu olnud ning tal on kahju, et see nüüd lõpetatakse.
Vastuseks küsimusele, kas näiteks tema või mõni rannakalurite punt on mõelnud ettevõtte ära osta ja seal kalakasvatusega jätkata, vastas Kalmus, et “kõike ei jõua ning selleks tööks peab olema teadmisi ja kogemusi”. “Kuna tegemist on nii uue uudisega, pole me veel arutanud, mis edasi saab,” lisas ta.
OÜ Pöörupoi juhatuse liikmed Veikko Martin ja Aivar Tammeveski käisid MTÜ Hiiukala toel eelmisel aastal vesiviljelust õppimas. Teooria osa omandasid nad Eestis, Saaremaal ja Taanis käisid tutvumas sealsete kalakasvandustega. Tõsi küll, mitte noorkalade, vaid kaubakala kasvatamise eesmärgil.
Martin rääkis, et neil oli isegi plaan liituda Hiiumaale plaanitud Tilga kalakasvandusega, kuid nüüd ei tule seda ka sinna. “Praeguses turusituatsioonis, kus turg on Norra odava lõhega üle ujutatud, oleme selle plaani edasi lükanud,” selgitas ta.
Temagi kinnitas, et meriforelli saagid Hiiumaa rannikumeres on head, näiteks püüdis ta eelmisel nädalavahetusel Haldis seitsmekilose meriforelli. “Õngu kalakasvanduse tööst on kindlasti kasu olnud ja kui nüüd tuli selline uudis, siis pole üldse paha mõte minna juhatajaga sellest rääkima,” leidis Martin.
Ettevõte asub Emmaste vallas Õngu küla paisjärve kõrval. Põhjus, miks Hiiu Kalur 1990. aastal sinna kalakasvanduse asutas, on selles, et meriforell ehk iherus kodurannast kaugele ei uju ja nii jääb tema väljapüügirõõm kohalikele kaluritele.
Jõed meriforelli ei tooda
Mullu püüdsid Hiiumaa harrastus- ja kutselised kalurid 3,8 tonni meriforelli ehk kui arvestada kala keskmiseks kaaluks 2 kg, siis 1900 kala. Kesküla hinnangul on selline püügimaht võimalik ainult tänu aastatepikkusele meriforelli asustamistele. Eelnimetatud kogusega oli Hiiumaa maakondadest väljapüügimahtudelt kolmas. Meist eespool olid ainult Harjumaa (7,3 t) ja Lääne-Virumaa (4,7 t), mis on tuntud väga heade lõhe ja meriforelli kudejõgede poolest.
Kuna meriforelli mari ja maimud saavad areneda vaid magevees, tulevad suguküpsed meriforellid jõgedesse kudema. Jões veedab meriforell umbes kaks esimest eluaastat ja kui ta on kasvanud räimesuuruseks laskujaks, kolib ta merre.
Arvatakse, et merre laskumisel püüab noorkala meelde jätta kodujõe vee maitset ja lõhna, et siis täiskasvanuna samasse kohta tagasi tulla. Uuringud on näidanud, et kolmandik neist tagasi kodujõkke kudema jõuabki.
Hiiumaa vooluveekogude uuringust aastatel 2011–2012 selgus, et siinsed meriforelli kudejõed on väga halvas seisus. Uuringu kohaselt võiks Hiiumaa jõgede forelli maksimaalne tootlikkus ideaalsel juhul olla vaid 700 laskujat aastas. Tegelikult on see veel oluliselt madalam, sest nii mõneski veekogus, mis elupaigahinnangu järgi võiks forellile sobida, neid ei leidunud.
Kokku oli 2009. aastal vesiviljelusega tegelevaid ettevõtteid Eestis 20. Nende hulgas vaid kaks sellist, kus ei tegeleta kaubakala, vaid üksnes lõhilaste asustusmaterjali kasvatamisega. Need on riiklik Põlula kalakasvatuskeskus ja Õngu noorkalakasvandus.
