Teisipäeval ja kolmapäeval käis Hiiumaa visiidil USA saatkonna julgeolekuatašee Joshua Weisman. Endise politseinikuna tundis ta suurt huvi selle vastu, kuidas töötavad tema Hiiumaa kolleegid.
Pärast külaskäiku Kärdla linnapea Georg Linkovi juurde, veetis Weisman pärastlõunal enam kui tunni politsei- ja piirivalveameti Sadama
tänava hoones. Seal võtsid teda vastu Kärdla kordoni piirivalvejuht Argo Tali ja politseijuht Avo Kail.
Kas radar ka jääteed näeb?
Weisman tundis suurt huvi piirivalveradari töö vastu ja muuhulgas uuris, kas radar näeb ka jääteel olevaid autosid.
Piirivalvur Jaak Puusepp selgitas, et autosid ei näe, kuid merejääl olevaid inimesi küll.
Veel küsis atašee, kas otse kordoni juurde rajatav sadam kuidagi piirivalvurite tööd mõjutab.
Marek Meri ütles, et loodetavasti tuleb sadamasse nüüd rohkem jahte ning kardetavasti juhtub nendega merel ka rohkem äpardusi.
Tali uuris atašeelt pärast maja ja arestikambrite ülevaatust kohvilauas, miks ta Hiiumaa reisi ette võttis.
Weisman vastas, et nende põhimõte on, et USA saatkond pole ainult Tallinna, vaid kogu Eesti jaoks. Nii püütaksegi külastada kõiki maakondi, Hiiumaal oli Weisman teist korda.
“Palusin seda kohtumist teiega, kuna minu töö on saatkonna turvalisuse tagamine,” selgitas Weisman, kes oma kodumaal töötab välisministeeriumi politseiametnikuna.
Atašeed huvitas kõik
Kail andis ülevaate Kärdla politseijaoskonnast ja selle tööst: 2004. aastal valminud hoones töötab praegu 27 piirivalvurit, 15 korrakaitse- ja kolm kriminaalpolitseinikku, arestimajas viis eraisikut, lisaks politseiametnikust juht. Aastas pannakse Hiiumaal toime 1500–1700 väärtegu, kriminaalkuritegusid 80–120, tõsiseid kuritegusid, tapmisi ja vägistamisi on väga harva.
Atašee uuris, mis liiki kuritegevust Hiiumaal esineb. Selgub, et suurima protsendi kuritegudest moodustab alkoholijoobes juhtimine, vargustest on levinumad kütuse- ja metallivargused.
Tali selgitas omalt poolt, et lisaks laevade merel jälgimisele tuleb Kärdla piirivalvuritel vormistada kaubalaevu Eestisse ja Eestist välja sh ka dokumente kontrollida. Kolmandaks on valmisolek
merepäästesündmusteks. Tali ütles, et Hiiumaal käib selliseid kaubalaevu suhteliselt harva, kuid näiteks viimase nädala jooksul oli meie sadamates kaks vene kaubalaeva. Ka mereõnnetusi pole Hiiumaal väga palju. “Õnneks oleme sel aastal pidanud reageerima vaid kuuel korral ja kahjuks on meil üle-eelmisest nädalast kaks uppunut,” võttis Tali arvud kokku.
Kõige suurem paat, mis meie piirivalvuritel päästeoperatsioonideks kasutada, on üheksa meetrit pikk ja saavutab kiiruse kuni 38 sõlme, sellega käiakse peamiselt Väinamerel. Avamerele minnakse päästma vaid eriolukorras, muidu patrullivad Hiiumaast läänes suuremad, Tallinas baseeruvad piirivalvelaevad.
Politsei vajaks rohkem narkotestreid
Weisman uuris, kuidas saaks ta saatkonna poolt kolleege aidata. Ühe võimalusena pakkus ta, et ehk võiksid nad jagada kogemusi, kuidas propageerida joobes juhtimise vastast võitlust.
Kail küsis omalt poolt, kuidas USA politsei tuvastab narkojoovet. Eestis tehakse narkojoobe tõestamiseks uurinitest, kuid testreid napib.
Atašee rääkis, et USA-s eelistatakse juhul, kui autojuht näib narkojoobes olevat, kutsuda kohale narkokoer, lasta sel kahtluse korral sõiduk läbi otsida ning saada nii tugevamad tõendid seaduserikkumise kohta kui testitulemus ongi. “Kõige tähtsam on narkojoobes juht liiklusest eemaldada ning narkoaine leid annab põhjuse ta kinni pidada,” ütles Weisman.
Kaili sõnul on Hiiumaal narkootikumidega seotud kuritegusid vähe, sel aastal vaid kaks juhtumit, väärtegusid oli 15. “Arvame, et me oleme suutnud hoida Hiiumaa narkootikumidest puhtamana,” ütles Kail. Kinnituseks, et kui varem on ka saare koolides korraldatud narkoreididel olnud leide, siis viimased kolm aastat enam mitte.
Atašee kohtus teisipäeval ka Hiiu maavanema Riho
Rahuojaga ja külastas Hiiumaa haiglat. Kolmapäeval pidas Weisman Kärdla ühisgümnaasiumi õpilastele loengu “Sügis Ameerikas” ning seejärel külastas koos Ain Tähistega halulaeva ehitust ja Hiiumaa militaarmuuseumi.
