Ilmselgelt näitab see, et tahe puudub. Olgu see siis poliitiline või ametnike vastasseis. Hiidlased ja saarlased võivad kopterist ainult und näha ja tulevikus tuleb loota sellele, et lindamise vajadus satub päevale, kui mõni päästekopter rivis on.
Jääb mõistmatuks, mida siin üldse arutada on? Jutt käib inimeludest, mille päästmisest rääkides ei tohiks üldse hakata arutama, kas on vaja või mitte.
Kui sotsiaalminister käis viimati Hiiumaal, ütles ta kopterijutu peale kohe kiiresti, et raha pole. Ja üleüldse pole selge, kas kiirabikopter on ikka nii ilmastikukindel kui PPA kopter. Usutavasti saab aga minister ka ise väga hästi aru, et milline see teenus on, pole oluline. Peaasi, et see oleks toimiv ja parim. Ja selle üle pole mõtet aastaid arutada, vaid otsus tuleb ära teha.
Seda, et raha pole, on kõige lihtsam öelda. Irvhambad ütleks siin kohe, et kuidas siis pole, kui alles hiljuti raporteeris valitsus, et leiti 800 miljonit, mida hiljem selgus, et vist tegelikult reaalselt olemas ei ole.
Hiiumaal ei saa eeldada kõiki samaväärseid teenuseid kui linnas, aga elupäästmise võimekuse üle kaubelda pole sünnis.
Taaskord tuleb korrata tõde, et regionaalpoliitika on kallis ja mida kaugemal paikadest, kus elab raha, seda kallim. Jah, Hiiumaal ei saa eeldada kõiki samaväärseid teenuseid kui linnas, aga elupäästmise võimekuse üle kaubelda pole sünnis.
Kogu teema juures tasuks korraks pöörata pilk ka tulevikku. Karta on, et aastate pärast ei ole inimeste vähesuse tõttu Hiiumaa haigla taolistes väikehaiglates kaugeltki enam kõiki neid teenuseid, mida täna. Seda enam muutub olulisemaks patsientide võimalikult kiire viimine sinna, kus nad paremat abi saavad. Võib-olla siis jõuab see vajadus paremini otsustajateni.
Aga elu kummaline paradoks – mida vähem inimesi, seda parem teenus.
lindama <linnata, linnab> lendama▪ sukk `lindis `nurka Emm;
Allikas: Hiiu sõnaraamat/ Eesti Keele Instituut
ja