Oktoobri lõpus tähistati kogu maailmas insuldipäeva, juhtimaks tähelepanu raskele haigusele, mille tõttu sureb Eestis üle 800 inimese aastas. Insult tekib äkki ning sümptomite äratundmine ja kiire sekkumine võib päästa elu.
Insult on äge haigus, millesse haigestub Eestis ligi 5000 inimest aastas. Haiguse tõsidusest ja koormusest ühiskonnale räägitakse palju, sest ligi kolmandik insulti haigestunutest sureb esimese kuu jooksul ja kolmandik ei parane täielikult. Haigestumine on eriti suur eakate inimeste hulgas, kuid insult võib tekkida ka noortel ja isegi lastel.
Mis on insult?
Insuldi üks põhjus on ajuveresoone lõhkemine, mille tulemus on verevalum ajus. Enamik insultidest on aga põhjustatud ajuveresoone ummistusest verehüübe ehk trombi tõttu – seda kutsutakse ajuinfarktiks.
Veresoone ummistumise tulemusel jääb osa ajust ilma hapniku ja toitaineteta, mistõttu närvirakud saavad kahjustada ja hävivad juba mõne minuti jooksul.
Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks, kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie näo miimikat, siis tekib suunurga alla vajumine. Kui kahjustus on piirkonnas, mis vastutab käe ja jala liigutamise eest, tekib jäsemete nõrkus ehk halvatus. Kahjustada võivad saada ka teised ajuosad, näiteks need, mis kontrollivad rääkimist, nägemist, tasakaalu ja mälu.
Insuldi ennetamine
Insulti võib haigestuda igaüks meist. Insulti saab ennetada, kui loobuda suitsetamisest, alkoholist, süüa tervislikku toitu, olla füüsiliselt aktiivne. Insuldi tekkimist soodustavad mitmed haigused ja tegurid, mida on võimalik ravida. Nendest on tähtsamad kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres ja kodade virvendusarütmia. Viimane on üks südame rütmihäiretest, mis on ligi kolmandiku ajuinfarktide põhjuseks. Seda tüüpi insult on väga raske, sest virvendusarütmia tulemusel südamest valla pääsenud verehüüve ummistab tavaliselt suure ajuveresoone, põhjustades seeläbi ulatusliku ajukahjustuse. Virvendusarütmia sagedus vanusega rahvastikus suureneb, ulatudes kõige eakamate hulgas 15 protsendini. Rahvastiku vananemise tõttu prognoositakse arütmiaga inimeste arvu suurenemist. Virvendusarütmia tulemusel tekkivat insulti on võimalik ennetada verd vedeldavate ravimitega ehk antikoagulantidega, millega saab insuldiriski 64 protsendi võrra langetada. Nagu kõikidel toimivatel ravimitel nii on ka verevedeldajatel kõrvaltoimed, millest olulisemateks on veritsused. Suuremaid verejookse tekib õnneks harva ja insuldi ennetamisest saadav kasu ületab oluliselt kaasneva verejooksude riski. Tänaseks on jõutud antikoagulantravi uude ajastusse ning loodud on ravimid, mis erakorralistes situatsioonides blokeerivad kiiresti – juba minutitega – vere vedeldaja toime.
Millised on insuldi sümptomid?
Insuldi puhul tuleb kiiresti tegutseda, sest iga sekund loeb. Insuldi sümptomid tekivad äkki ja need võivad inimestel olla erinevad, olenedes sellest, milline aju piirkond on kahjustatud. Ingliskeelne sõnakombinatsioon F.A.S.T. (eesti k kiire) aitab insuldile iseloomulikke peamiseid sümptomeid meeles pidada, ära tunda ja nende ilmnemisel tegutseda.
Kui teil on kahtlus, et teie lähedasel on tekkinud insult, siis on abiks järgmised märksõnad ja kontrollküsimused:
NÄGU (ingl k face, F): Kas patsiendi üks näopool/ suunurk on alla vajunud? Kas ta naeratada saab?
KÄED (ingl k arms, A): Kas patsient saab mõlemat kätt tõsta ja neid üleval hoida?
KÕNE (ingl k speech, S): Kas patsiendi kõne on segane?
AEG (ingl k time, T): Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb kiiresti tegutseda. Helistage häirekeskuse numbril 112 või viige patsient haiglasse nii kiiresti kui võimalik.
Kiirabi toimetab insuldi tunnustega inimese kiiresti haiglasse, kus vastunäidustuste puudumisel on 4,5 tunni jooksul haigestumisest võimalik veresoont ummistav verehüüve ravimiga lahustada. Isegi kui sümptomid kaovad, on kohene haiglasse pöördumine oluline. Mida kiiremini alustada ennetamisega, seda väiksem tõenäosus on insulti haigestuda!
Eli Lilles
Celsius Healthcare
