Esmaspäeval, 21. jaanuaril on Käinas Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu avalik arutelu.
Tutvudes antud dokumendiga, panin sellele kõrvale üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+”. Mind hämmastas, et üleriigilises planeeringus ei nähta ette maismaatuuleparkide rajamist Hiiumaale. Üleriigiline planeering ütleb alapeatükis: p.5.2: “(10) Maismaal tuleb tuulikuparkide rajamiseks kasutada eelkõige endisi kaevandusalasid, muid aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid ja kohti, mis võimaldavad tuuleenergia kasutamist integreeritud lahendustes.”
Kui teksti järgi võiksime osasid Hiiumaa piirkondi lugeda “aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävateks aladeks”, siis üleriigilise planeeringu kaart näitab täpselt, kuhu on üleriigilise planeeringu järgi mõistlik maismaatuuleparke rajada. Need on Virtsu kant, Läänemaa loodeosa ja Virumaa vanad kaevandusalad.
Eesti riik ei vaja, et Hiiumaale rajataks tuulepargid. Eesti riik ei vaja, et hiidlased ohverdaksid oma unikaalse looduse ja vaikuse tuulest energia tootmiseks.
Raske, kui mitte võimatu ühendus
Tuulest toodetud elekter tuleb üle kanda elektrivõrku. Elektrivõrku ühendamine ja elektri ülekandmine saab aga toimuda vaid füüsikareegleid arvestades.
Planeerimisspetsialist Kuido Kartau tõdes Käinas 13. oktoobril 2010 toimunud kokkusaamisel, et tuulepark alla 100 MW ei saa põhivõrgu võrguühendust. Eelmiselt, mullu 14. detsembril toimunud tuuleenergeetika teemaplaneeringu arutelult jäi mulle meelde Elering OÜ ehk põhivõrgu töötaja seisukoht: “Hiiumaal on iga megavati tuuleenergia ühendamine võrku probleem.”
Praegu planeeritakse Hiiumaale kuni 30 MW tuuleenergia tootmist. See on kaugelt liiga suur energiahulk, et teda ilma probleemideta jaotusvõrku ühendada. Samas on see liiga väike energiahulk, et selle pärast oleks mõistlik uusi kõrgepingeliine ehitada.
Planeeringut korraldavate inimeste väide, et “Ringtoite rajamine ja ülekandeliinide planeerimine ei ole antud planeeringu ülesanne” on lubamatu lähenemine. Vastutustundetu on planeerida midagi, mille mõistliku kasutamise võimalused on kahtlased.
Koostatud planeering mahus kuni 30 MW tuulest toodetud elektrienergiat on energeetilises mõttes mittemõistlik. Planeerida 30 MW tuuleenergia tootmine Hiiumaal on Eesti energiasüsteemile ja seega Eesti riigile kahjulik.
Katteta lubadused
Tuuleparkide rajamist on peetud “Hiiumaa päästerõngaks”, lubatud on saare energeetilise sõltumatuse ja varustuskindluse suurenemist, elektrivõrkude kaasajastamist, paremaid väljavaateid ringtoitekaabli ehitamiseks, uusi töökohti jne.
Tegelikkuses ei suurenda tuulepark meie energeetilist sõltumatust ega varustuskindlust, sest tuuleenergia on ebastabiilne ja vajab tasakaalustusvõimsusi. Need on vähemalt lähikümnenditel kindlasti väljaspool Hiiumaad.
Enamiku meie elektrikatkestuste põhjuseks on rikked jaotusvõrgu liinides. Tuuleparkide arendajad ei hakka mitte kunagi jaotusvõrgu liine remontima.
Saaremaa toodab juba praegu tuulest energiat rohkem, kui on nende elektrivajadus. Tuulistel päevadel kuuleme, et saarlased on need, kellel on rekordarv ilma elektrita peresid. Miks siis saarlaste tuulikud neid ei aita?
Planeerijad on tunnistanud, et Hiiumaale planeeritav tuulepark ei loo uusi töökohti, samas rippus selline lubadus veel hiljuti Hiiu maavalitsuse kodulehel.
Kuidas edasi
Vastuvõetud kujul ei vasta tuuleenergeetika teemaplaneering ei Eesti riigi ega hiidlaste huvidele. See vajab suurt ja sisulist muudatust, sest planeering peaks vastama üleriigilisele planeeringule “Eesti 2030+”. Lahenduseks oleks tõdemus, et Hiiumaale ei saa püstitada suuri tuulegeneraatoreid. Meenutagem, planeeritakse kuni 175 m kõrguse torniga elektrituulikud, mille rootori labade diameeter on kuni 150 m, maksimaalne kogukõrgus 250 m.
Samas ei oleks planeeringu selline lahendus takistuseks ühelegi kohalikule ettevõtjale, et ehitada omaenda väike tuulegeneraator. Kõne all olev nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering puudutab ju vaid generaatoreid alates 500 kW-st.
Me oleme liiga väikesed, et end kahjustamata toota tuulest nii palju elektrit, et selle jaoks oleks mõtet ülekandeliine rajada. Ja keegi ei vaja, et hiidlased rajaksid oma saarele tööstuslikud tuulepargid, seepärast soovin julgust otsustajatele selle väljaütlemiseks!
INGE TALTS
hiidlane
