Ja siiski
kui vähe
kui vähe
on loodud kestvat
kui vähe
kui vähe
täiuselähedust
Nii kirjutas Ave Alavainu poeemis “Lambing ja Mozart”. Ott oli täiuseihaleja. Ta oli nõudlik nii enese kui teiste osas, hinnaalandusi tegemata. Tema töid nii kunstilisi kui kuraatori rollis iseloomustas täiuslikkus viimse detailini.
Ott oli oma hingeasjaks võtnud Hiiumaa kunstielu hoidmise ja edendamise. Ta hoolitses maaliateljeed eest vedades kunstioskuse ja -meelega järelkasvu eest, isikliku loome- ja kuraatoritööga hiidlaste kunstielamuste eest. Tema maalid kõnelevad vaatajaga elust Hiiumaal, Eesti-taguses aegruumis.
Ott Lambing oli Hiiumaa kunstielu hing ja süda. Ta on kujundanud ja kureerinud üle 300 näituse, juhendanud maalilaagreid, kujundanud laulu- ja tantsupidusid, reklaampannoosid, plakateid, loodusradasid. Ott oli Hiiumaa viimaste aastakümnete kunstielu entsüklopeedia.
Ott oli Hiiumaa kunstielu edendaja ja hoidja, ühisettevõtmistel ja reisidel hinnatud kaaslane. Ta oli laia silmaringiga, ülimalt täpne ja korrektne, samas kunstnikule omaselt mitmekihiline.
Ott vedas Hiiumaa koolilaste igakevadist ühismaalimist 15 aastat, aastatel 2002–2016.
Ta on teinud Hiiu kunsti näitusi mitmes riigis: Soomes, Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Leedus ja mujal.
Eriti armastatud oli Ott Leedus. Koostöös Palanga rehabilitatsioonihaigla peaarsti, Hiiumaa teenetemärgi pälvinud Virginijus Biskysega on saanud nii Lambingu kui paljude teiste hiidlaste kunsti näha Leedu eri paigus.
Ott Lambing oli Virumaa mees, kellest sai tulihingeline hiidlane. Ta lõpetas Tartu kunstikooli kunstnik-kujundajana 1975. aastal, sama aasta 1. augustist elas ja töötas ta Hiiumaal. Kärdla kultuurikeskuses töötas Ott kokku 44 aastat, töötades selle aja jooksul nii kunstiringi juhendajana, kunstnikuna kui ka kuraatorina.
Ott Lambing on pälvinud Kärdla linna preemia aastal 1998. Aastal 2006 omistati talle kultuurkapitali aastapreemia kunstielu rikastamise ja noorsoo kunstialase kasvatamise eest. Ott on pälvinud Kõpu majaka fondi stipendiumi 2007. aastal, kultuurkapitali tunnustuse
2008. aastal ja Hiiu maakonna teeneteplaadi 2011. aastal.
Kärdla kultuurikeskuse fuajees, Oti seinamaali ees on avatud kaastundeavalduste raamat.
Kolleegid Hiiu Valla Kultuuri ja Vaba Aja keskusest