“Meri on toonud mind Hiiumaale ja ta on tõesti siin – lausa käeulatuses. Võid igal ajal minna ja nautida pilvede ja mere mängu. Mitte kunagi ei mõtle ma maali pealkirju ette, kui maalima hakkan. See kammitseks mind. Ma isegi ei tea, mis lõpptulemuseks kujuneb. Elan pildi sees niikaua, kuni järsku tunnen üle keha värinat ja siis tühjuse tunnet. See ütleb selgelt, et maal on valmis.
Milliseid värve ma kasutan? – Minu paletil valitsevad soojad toonid. Ookrid, kollased, ultramariin sinine, pruunid ja roheline (kroom) ning (ing. punane) muidugi valge. Kõike neid segades saan toone, mis moodustavadki mu mere värvid.
Maalin peamiselt natuurist. Maalin merd. Meri on mu armastus.”
*
Nii kirjutas Merike Ennola-Saimre oma maalimistest Hiiumaa Loovisikute Vabaühingu HiKu 2011. aasta kalendris. See oli ka ainukene organisatsioon, kuhu ta kuulus selle asutamisest saadik.
Merike oli väga professionaalne maalikunstnik. Lõpetanud Tartu Kujutava Kunsti Kooli ja kohe pärast seda ERKI (tänase kunstiakadeemia) ka hiidlastele hästi tuntud maalija Ants Viidalepa õpilasena.
1977. aastal tõi elu (meri?) ta koos abikaasa Rauliga meie saarele. Siin sündis ka nende poeg Rene.
Merike on alates 1983. aastast esinenud kõigil ühisnäitustel. Ka on ta korraldanud isiknäitusi nii Kärdlas (1997, 2007) kui Tallinnas (1997).
Tema viimane isiknäitus oli 2012. aastal Roograhu sadamahoones. Merikese enese soovil puistame tema tuha kodulähedasse merre pühapäeval, 17. mail kell 13 sealtsamast Roograhu sadamast. Sel päeval oleks ta saanud 68aastaseks.
Merike Ennola-Saimre piltide kaunis valguses edasi antud mere läbipaistvus ja mere värvide soojus on võluvalt hiiumaalikud.
On kurb, et neid pilte enam juurde ei tule…
HiKu mäletab, mälestab
ja avaldab kaastunnet pojale.
