Ööl vastu neljapäeva, samal ajal kui jahimehed vaid mõnisada meetrit eemal, eelmises murdmiskohas hunte passisid, murdsid kaks noort hunti Emmaste valla Harju külas veel kuus ja vigastasid seitset lammast.
“Kurjategijaid” nägi Diana Leenurm, kes sealkandis oma noore haskiverd koeraga tavaliselt jalutamas käib. Leenurm rääkis, et koer käitus imelikult ja oli ärevil juba teisipäeva hilisõhtuse jalutuskäigu ajal.
Hiljem rääkis keskkonnaametis töötava Leenurme kolleeg jahindusspetsialist Ivar Marlen, et sealsamas Harju tuuliku lähedal, otse maantee ääres olid hundid murdnud perekond Kaugesalude karjast kuus lammast ja vigastanud ühte.
Kolmapäeval läks ta tavalisele jalutuskäigule varem kui alles hämardus, ja lisaks koerale võttis kaasa ka taskulambi, et vaadata, kas lambad on lauta kinni pandud. Siis nägigi ta taskulambivalgel 40–50 meetri kaugusel lambaaias kaht kogu. “Seisime neljakesi ja vaatasime mõned hetked tõtt, siis hakkas mu koer niutsuma ja pani joostes kodu poole, mina järel lohisemas,” rääkis Leenurm, kes on täiesti kindel, et tegu oli huntidega. “Nägin neid täiesti selgelt ja lähiümbruses selliseid koeri ei ole.”
Kui Leenurm oli koju jõudnud ja veidi rahunenud, helistas ta kohe Marlenile, kes kutsus välja jahimehed. Murdmiskohale valvesse tulid jahimehed.
Ööd liiga pimedad
Üks neist, Tiit Paulus, rääkis, et valvas 19. septembri õhtul kella 21-st Harju tuuliku parklas, kuid ei näinud ega kuulnud peale lammaste kedagi. Ööseks, kui täieliku pimeduse tõttu lasta nagunii ei saa, läks ta koju ja tuli tagasi varahommikul kolmveerand kuue ajal.
Septembrikuuga lõpeb jahiluba, mis ühe hundi küttimiseks välja anti. Paulus ütles, et praegu pole kuuvalgeid öid ja nii on hundi tabamise võimalus pea olematu. Samas algab 1. oktoobrist põdrajahihooaeg ja siis oleks võimalus, et ka hunt kusagil püssi ette jääb, suurem. Otsuse, kas pikendada luba veel, peab tegema keskkonnaamet.
Võtsid kõrvalt
Kui paarsada meetrit eemal, naaberkoplis olnud lammaste omanik Merike Nigu järgmisel hommikul otse Harju tuuliku juures olevalt karjamaale läks, leidis ta seal suure hulga tapetud ja vigastatud lambaid: “Lambalaipade rida läks üle kahehektarise karjamaa, vigastatud loomad olid koos varjualuses,” kirjeldas Nigu kohutavat vaatepilti.
Reedeks oli surnud või hädatapetud kuus lammast, veel elus oli seitse vigastatut 36pealisest karjast. Eriti kurvastas perenaist, et 15st põhikarja utest oli hukkunud viis, üks vaakus hinge.
Hundid võiks metsas püsida
“Lambad olid Harju tuuliku juures, suure tee ääres keset küla, majad saja meetri kaugusel, ümberringi lage põld, kõrval valvasid jahimehed ja nad nii jultunult tulid murdma?” imestas Merike Nigu.
Lisaks rääkis ta, kuidas nende aastane hundikoer, kes varem kogu aeg õues oli, ei julge viimasel ajal enam öösel õues olla, nutab igal õhtul ukse taga ja palub tuppa.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni jahinduse spetsialist Ivar Marlen, kes sündmuskohtadel käis, ütles, et Harju küla lammaste murdjaks võisid olla needsamad kaks hunti, keda Leenurm nägi.
“Hundid võiks oma saagi võtta metsast, kus on nende õige koht,” ütles ka Marlen.
Eelmine suurem lammaste murdmine oli augusti keskpaigas Kõpus ja pärast seda anti hundi ehk nn nuhtlusisendi küttimiseks luba. Seni pole seda luba realiseeritud ja loa tähtaeg lõpeb 30. septembril.
